Silmamoondajad Eesti metsa kallal

Eesti metsa on arendatud selles suunas, et metsal oleks üks funktsioon. Üht osa metsadest optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks. Senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab, tselluloosi juurdekasv suureneb.

Viimastel kümnenditel on toimunud metsainfo “korrastamine”. See algas kohalikku teavet kõige paremini valdavate metsavahtide ja metskondade likvideerimisega. Pole teavet, pole probleemi.

Kõige suurem osa metsi tahetakse ohverdada kiireniitelisteks tselluloosipõldudeks. Sellega kaob võimalus saada kvaliteetpuitu. Puiduna on väärtuslikum tihedate aastarõngastega puit, mis moodustub pika aja jooksul kehvade kasvukohtade puudel või vanemate puude tüve välimises osas. Samuti on hinnalisem oksteta puit, mis kasvab laasunud tüvedel alles aastatega.