Purjetamispisikuga nakatunu niisama lihtsalt ei tervene

Anette Mai Samolberg
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored kaugele minema ei hakanud, kuna oldi ikkagi algajad. Niisiis püsiti kogu aeg kai läheduses.
Noored kaugele minema ei hakanud, kuna oldi ikkagi algajad. Niisiis püsiti kogu aeg kai läheduses. Foto: Erakogu

Suvel võib mere ääres lisaks päevitamisele ja suplemisele midagi asjalikku teha, näiteks purjetada. Aga selleks et purjekas püsti ning ise ellu jääks, tuleb esmalt oskajate käe all harjutada.

Eelmisel pühapäeval Eisma mändide vahele keerates paistis ees sinist laguuni meenutav idülliline paik. Kui seni oli Eesti suvi olnud vihmane, külm ning tuuline, siis millestki niisugusest polnud enam jälgegi. 

Pugesin autost välja ja seadsin sammud uhke sadamamaja poole, mille juures kaks last rõõmust rõkates juba kiikusid. Mind tervitas naerusuine Eisma sadama juhataja Tiiu Pedaja, kes ka ise purjetamist harrastab. Istusime pingile, pilk merele suunatud, ning rääkisime natuke juttu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles