Kõva märk: 8. CADrina pani tulevased insenerid joonestama laulukaart

Reedel oli pisikene Kadrina maakonna tuiksoon – hommikust hilisõhtuni jagus viies kohas üle alevi võistluspinget ja tegutsemislusti. Hellitusnimega nuti- ja itifestivalil möllasid suured ja väikesed tehnikahuvilised. 

Peale lõunat tuiskavad lasteaia- ja algkooliealised nutihuvilised mööda rahvamaja. Derek Tuulik on ametis masina ehitamisega. Hoolimata sellest, et ta ise ei teagi, mis sest täpselt tuleb. Mis siis, et ta käsi on sidemes. “Ehitan väikest masinat, aga see võib katki minna. Käsi haiget ei tee ja inseneriks ... ma ei tea, kas ma tahan hakata,” vuristab koolipoiss vastuseid. “Väike leiutaja olen küll,” lisab Derek kindla häälega. 

Veidi eemal selgitab üks isa, kes ütleb, et on Hunt Kriimsilm üheksa ametiga, kuid erialalt insener, pisikesele Kasparile, kuidas masin liigub. “Näen sellist asja esimest korda, aga näitasin poisile, et masin liigub kiiremini, kui see on õigesti seadistatud,” ütleb Klaus Vilimäe nentides, et lastele pole see väga keeruline oskus. 

Väikeste tehnikahuviliste võistlus CADrobotics on üks osa suurest CADrinast, vaid mõned tunnid enne seda toimus CADrina CUP, kus mõõduvõtmiseks rivistati üles korvpallurid ja kaunimad cheerleader’id.

Juba hommikust ragistasid ajusid joonestajad, et eelvõistlusel lunastada välja õhtuse finaalsõu kohad. Kadrina keskkooli meeskonna liige Johanna Bremen on rahulik. Ta uurib huvikeskuses NUTImessil pakutavat.

Eelvõistlus, kus pidi joonestama arvutiekraanile laulukaare tuletorni, on läbi saanud. Tüdruku ümber on ainult poisid. Neiu kinnitab silmade särades, et jube põnev on. Nutikas nutipiiga võtab võistlusest osa juba teist korda. “Poisid tulid minu juurde ja kutsusid. Nii osalesimegi,” sõnab ta.

Tüdruk ütleb, et eelmisel aastal jäi nende võistkond teiseks ja kui ka sedakorda nii läheks, oleks suurepärane. “Eelvõistlus oli keeruline, et joonist täpselt teha, pidi jälgima, kuhu midagi paned. Millimeetri mäng, kõik pidi selle kahe tunniga paigas olema. Kui oleks veel kümme minutit olnud, oleks kõik ideaalne olnud,” ütleb Johanna Bremen, kes tahab minna tehnikaülikooli joonestamist õppima.

Mõned tunnid hiljem tuleb tal unistuste ülikooli liikmetega võistelda ja finaalsõus joonestada laulukaar, mis on jaotatud kuueks osaks. Kaks neist peab iga võistleja joonestama individuaaljõuproovis. 

Arvutijoonestamises võidutses juba viiendat korda järjest Tallinna tehnikakõrgkool, teise koha saavutas Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ning kolmandaks tuli Kadrina keskkooli meeskond. 

Kuldmedalistide võistkonna liige Henri Laurand ütleb, et nad olid teisele kohale tulnud TTÜ-ga pikalt suhteliselt võrdsed. Edu tõi see, et nemad olid 3D-mudeldamist koolis kolm aastat õppinud ja saanud seda praktiseerida ka tööelus. “3D-mudeldamine loob reaalsema pildi kolmemõõtmelisest joonisest, mille pikkus, laius ja kõrgus on ette antud. See aitab paremini näidata tulemust,” selgitab Laurand, kes töötab ehitusvaldkonnas.

“See, mida noored siin teevad, on ülikõva. Nad saavad enne gümnaasiumi lõppu sellise spetsiaalse oskuse,” resümeerib CADrina finaalõhtu vedaja läbi aastate, telesaatejuht Urmas Vaino. Hiljuti Eesti mõjukamate hulka valitud mees ütleb, et CADrina on ainulaadne fenomen, mida mujal ei ole, ja Kadrina keskkool on vaimult suur. “Paljudel linnakoolidel oleks Kadrinaga raske võistelda, koolis eksisteerib selline tegemise teadvus, mis seotud paiga geograafilise asukohaga. Sellepärast ma viitsin siia ka tagasi tulla,” räägib Vaino.

Kadrina keskkooli vilistlase, Aru Grupi juhatuse liikme Juhan Viise ideest välja kasvanud ja nii suurelt lendu läinud ürituse kohta ütleb Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani, et esialgu oldi skeptilised. “Juhan Viise mõtleb uhkelt ja suurelt ning tema uskus juba algusest peale, et asi kasvab suureks, sellest saab Kadrina märgiüritus. Juhan Viise arusaamad ja emotsionaalsus on meis ka suurendanud tahtmist ja usku, et teeme suurt asja,” tunnistab Pani. 

Juhan Viise ütleb, et seekordse CADrinaga astuti väikeste robotihuviliste üritusest samm edasi. “CADrina laieneb ja areneb, innustab ja toetab noori nende teha tahtmises,” sõnab Viise, kelle sõnul oli kultuuriprogramm, töötoad ja õhtujuht Urmas Vaino nagu ikka – väga heal tasemel. CADrina idee autor ütleb, et üritus muutub järjest rohkem noorte enda korraldatavaks sündmuseks ja ürituse tase paraneb veelgi. “Nii võetakse kooliajast kaasa kogemus teha heal tasemel asju ning tunda sellest rõõmu. See aitab hilisemas elus, annab julgust olla ja tegutseda. Sellega sobib hästi noorte kultuuriaasta 2017 moto “Mina ka!”,” märgib Viise.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani märgib, et kui üks CADrina lõppeb, hakkavad kohe ettevalmistused järgmiseks võistluseks. Ikka selleks, et noortes äratada ja kasvatada tehnoloogiahuvi. “Et nad tulevikus valiksid eriala, mis seotud eri tehnoloogiatega,” ütleb Pani. Ta toob näite, et nende kooli 118 gümnasistist on 26 õpilast väljastpoolt Kadrinat: Järvamaalt, Pärnumaalt kuni Ida-Virumaani. 

FOTO: Meelis Meilbaum

CADrina finaalõhtu vedaja, telesaatejuht Urmas Vaino teeb selfie Kadrina keskkooli direktori Arvo Paniga. Foto direktoriga oli auhinnaks pealtvaatajate seas läbi viidud võistlusel.

FOTO: Meelis Meilbaum

Esikoha tiim (vasakult): Henri Valdmann, Christin Algo, Henri Laurand tehnikakõrgkoolist.

FOTO: Meelis Meilbaum

Joonestuskonkursi peakohtunik ning võistlusülesannete autor Valdar Tammin selgitab finaali individuaalülesannet.

Tagasi üles