Kolumn: elementaarne viisakus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Signe Kadastik.
Signe Kadastik. Foto: Erakogu

Kui minu vanaisa elas ja ennast arsti juurde minekuks sättis, siis enne puhaste (ja reeglina parimate) riiete selgapanemist olid veel vee- ja seebiprotseduurid. Meenus ka sõbranna öeldu, et tema lastel olid lausa arstil käimise riided.

Tänapäeval see nii enam ei ole. Tööl puutun seda sorti räpasusega pidevalt kokku. Ma ei mõtle siin elu hammasrataste vahele jäänud inimesi ega muid endaga mitte toime tulevaid inimesi, vaid terveid tugevaid mehepoegi ja naisi.

Lihtsalt rõve. Ei ole tavaline, et õe või arsti vastuvõtule tullakse möödaminnes, tööriided seljas, sitased kummikud jalas, ja ikka otse kabinetti (siinkohal mainin ära, et jutt pole trauma- ega muudest raskes seisus patsientidest). Mis sest, et ooteruumis on kannatlikult järjekorras lapsed, kelle viisakad vanemad on juba välisjalanõudest vabastanud.

Tagasi üles