Viru kieles ja mieles varasalve vieres

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hubasel vestlusõhtul avasid rahvakultuuri rikkusi Ingrid Rüütel (paremal) ja Kaja Toikka, neid küsitles Erni Kask.
Hubasel vestlusõhtul avasid rahvakultuuri rikkusi Ingrid Rüütel (paremal) ja Kaja Toikka, neid küsitles Erni Kask. Foto: Helen Solovjev / Rakvere teater

“Sinikirja linnukene, sinikirja, siidikirja, lendas üle kolme metsa, kolme metsa metsakeise. Üks oli õige õunametsa, teine kallis kasemetsa ...” kaikus Rakvere teatri kohvikus regilaul.

Regivärsiline rahvalaul on ka peaaegu ainuke asi, mis meil on päris oma, ehe ja ürgne. Mõningaid süžeid on laenatud mujalt, aga terviklik süsteem on originaalne ja unikaalne. See on läänemeresoome rahvaste kultuuri alus.

Nõnda kõneles folklorist Ingrid Rüütel õhtul, mil Tiina Mälbergi talvelavastuse, Suokassi virukeelsel luulel põhineva “Tagassi inglite juure” esietenduse eel täitus Rakvere teatri kohvik viru keele ja meelega.

Tagasi üles