Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/15/7409045t1hdcec.jpg)
Tihtilugu suudab hea annus (enese)irooniat anda mõnele irriteerivale olukorrale või suisa päevale helgema tonaalsuse. Just säärast elutervet praktikat või pigem (elu)deviisi suudab oskuslikult oma muusikas ära kasutada koosseis Eneseimetlejate Klubi (EIK), kelle loominguline tõukejõud tundubki peituvat (hale)koomilistes momentides, mille üle muiata või hoopistükkis laginal naerda.
Eneseimetlejate Klubisse kuuluvad Maarius Pärn (vokaal, kitarr), Riivo Torstenberg (bass, vokaal), Imre Õunapuu (akordion, klahvpill ja vokaal) ning Tarmo Kesküll (löökriistad, vokaal). Üheteistkümnest loost koosnev “Mees, kes peatas rongi” tutvustab koosseisu uut loomingut, mis on nüüdseks laiaplaanilisem, läbimõeldum ja nüansirohkem kui nende 2013. aasta debüütalbum. Nende teine kauamängiv on muretu, hoogne ja kaasahaarav.