Teater alustab emapäästet

FOTO: Marianne Loorents

Karl Koppelmaa ja Liisa Aibel on lavastuses “Päästame ema” nuputanud välja häid nippe, tutvustamaks lastele tänapäevase teatri vahendeid.

Kui ema muutub kurvaks ja kipub kaduma sinisesse, peab ta päästma. Enne kui on hilja. Sinine, mis on ema vangi võtnud, võib olla ­stress, depressioon või siniselt helendav arvutiekraan.

“See on kurbus või ülekoormus, mis tekib, kui ollakse nutiseadmeist 24 tundi ööpäevas kättesaadav ja laps võib ära ununeda. See on meie lugu,” nimetas “Päästame ema” lavastaja Karl Koppelmaa.

Rakvere teatri lavale tõi Otso Kautto ja Markku Hoikkala loo “Pelastetaan äiti” õnnelike juhuste rida. Tekst, mille tõi lavastajale Soome näitlejast sõber, vajas tõlkimist. Juhtumisi oli Karl Koppelmaal käepärast tõlkijast ema. Vähe sellest: just siis kõndis Koppelmaale vastu lavakooli õpetaja Peeter Raudsepp ja küsis, kas ta teab head lastenäidendit. Teadis. Andis lugeda. “Varsti ta helistas, et ehk tuled ja teed ise ära ka. Mul oligi parasjagu aega. Oli küll puhkuseks mõeldud, aga ... teeme ära!” haaras Karl Koppelmaa kohe ettepanekul sabast.

Kuulnud, et endine õpilane soovib teha lavastust monotükina, kus näitleja võiks olla päriselus ema, soovitas Rakvere teatri loominguline juht Liisa Aibelit.

“Mõtlesin, et väga hea – saan töötada koos endast vanema näitlejaga! Olen tõepoolest Liisalt mõndagi õppinud,” oli Koppelmaa, kes senistes lavastustes nii oma teatris Kelm kui ka mujal oli töötanud põhiliselt eakaaslastega, rahul. “Seal võis olla minu kursusejuhendaja Peeter Raudsepa pedagoogiline liin ka juures,” arutles ta.

Liisa Aibel ütles, et roll tuli täiesti “lambist”. “Lugesin teksti ega teadnud, kes teeb ja kas teeb. Ei teadnud sedagi, kes on Karl Koppelmaa,” meenutas Liisa Aibel. “See ei ole isemängiv tekst,” lisas ta. Näitleja sõnul saaks lugu teha mitmel moel – ja Soomes tehaksegi hoopis teisiti, kammerlikumalt kui Rakveres.

“Minul tekkis tunne, et see on tore seiklusjutt. Umbes nagu Ekke Moor, kes läheb otsima lahtiseid allikaid. Tema läheb otsima sinist, et leida ema. See lugu on keeruline, vajab näitleja ja kunstniku abi, et jõuaks toast läbi kõrbe ja üle mere mägedesse,” rääkis Koppelmaa.

“Ma ei ole üksi laval, tegelikult on meid palju. Nukud on ema, tütar, kaamel, kalur ... ja sinine. Kunstnik Karoliina Kull on loonud selle maailma – nukud ise teinud ja kõik joonistanud. Mina pean need elama panema,” lausus Liisa Aibel.

“Nii mul kui ka näitlejal on keeruline, aga samas ka väga põnev pidevalt leiutada, kuidas olla huvitav. Kui suures trupis saab näitleja korrakski lavalt ära käia, siis siin peab olema kogu aeg kohal ja köitma väikeste vaatajate tähelepanu,” kõneles lavastaja. “Kui on keeruline, siis ongi huvitav,” nõustus näitleja.

Karl Koppelmaa tunnistas, et tal oli lastelavastuse tegemise ees pisuke hirm. “Lavastused, mida varasemalt olen teinud, on hoopis teisest maailmast, aga tundub, et eksperimendihuvile leiab ka lastelavastuses koha,” lausus Koppelmaa, kelle isiklik missioon on tutvustada lastele tänapäevase teatri vahendeid. “Ma ei mõtle mudas tampimist, sellega saavad lapsed ise hästi hakkama, aga video, heli, klassikaline muusika – et nad esimest korda NO-sse või Von Krahli sattudes oleks selle keelega juba pisut harjunud. Nii et väike pedagoogiline efekt on juures,” selgitas ta.

Kuna lapsed, ütleb Karl Koppelmaa, on kõige nõudlikum publik, tuuakse iga natukese aja tagant lavastusse uus nipp. “Aga mitte nipi pärast. Need on vahendid loo jutustamiseks,” rõhutas ta.

“Päästame ema” on lavastaja sõnul nagu ühe näitlejaga rändteater, kus maailmad mahuvad kohvritesse.

“On jutustaja-tegelane, kelles on hea naiivsus. Seesama naiivsus on kõigis käsitsi tehtud nukkudes ja teistes vahendites, mis on loo jutustamiseks loodud,” sõnas Koppelmaa.

Näitleja Liisa Aibeli hinnangul on tegemist tiheda tükiga. “Kui täiskasvanute tükis saad võtta aega ja lasta öeldul mõjuda, siis praegu meenutab laval olemine autosõidu õppimist: kõik asjad peavad käima kiiresti ja õiges järjekorras,” lausus ta. Näitlejat toetab video, mis aitab ka tagumises reas istujal nukke detailselt näha.

Lavastus on mõeldud lasteaia- ja algklassilastele, aga tegijad pakuvad, et see on huvitav ka lastevanematele. “Vanem võiks tulla koos lapsega ja muusikaõpetaja klassiga, sest lavastuses kõlab nii Mozartit kui ka Beethovenit. See lugu on ühest küljest punk ja teisalt klassika. Vorm pole tähtis, ikka sisu,” ütles Karl Koppelmaa, kellele on Rakvere teater ja linn hakanud väga meeldima.

TEATER

  • Otso Kautto, Markku Hoikkala “Pelastetaan äiti” / “Päästame ema”. Nipi ja trikiga lastelavastus.
  • Lavastaja Karl Koppelmaa.
  • Kunstnik Karoliina Kull.
  • Tõlkija Katrin Hammer.
  • Laval Liisa Aibel.
  • Esietendus 17. jaanuaril 2018 väikses saalis.
Tagasi üles