Teater alustab emapäästet

Karl Koppelmaa ja Liisa Aibel on lavastuses “Päästame ema” nuputanud välja häid nippe, tutvustamaks lastele tänapäevase teatri vahendeid. Foto: Marianne Loorents

Kui ema muutub kurvaks ja kipub kaduma sinisesse, peab ta päästma. Enne kui on hilja. Sinine, mis on ema vangi võtnud, võib olla ­stress, depressioon või siniselt helendav arvutiekraan.

“See on kurbus või ülekoormus, mis tekib, kui ollakse nutiseadmeist 24 tundi ööpäevas kättesaadav ja laps võib ära ununeda. See on meie lugu,” nimetas “Päästame ema” lavastaja Karl Koppelmaa.

Rakvere teatri lavale tõi Otso Kautto ja Markku Hoikkala loo “Pelastetaan äiti” õnnelike juhuste rida. Tekst, mille tõi lavastajale Soome näitlejast sõber, vajas tõlkimist. Juhtumisi oli Karl Koppelmaal käepärast tõlkijast ema. Vähe sellest: just siis kõndis Koppelmaale vastu lavakooli õpetaja Peeter Raudsepp ja küsis, kas ta teab head lastenäidendit. Teadis. Andis lugeda. “Varsti ta helistas, et ehk tuled ja teed ise ära ka. Mul oligi parasjagu aega. Oli küll puhkuseks mõeldud, aga ... teeme ära!” haaras Karl Koppelmaa kohe ettepanekul sabast.