Tõrma Kõrgemäe hiilgus ja viletsus

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane suurem suusahüppevõistlus peeti Kõrgemäel 2009. aasta märtsis.
Viimane suurem suusahüppevõistlus peeti Kõrgemäel 2009. aasta märtsis. Foto: Arvet Mägi

1928. aastal olid Viljandi suusaaktivistid rajanud esimese lumest trampliini, kuid Eesti esimene püsiv suusahüppemägi rajati Tõrmasse 1929. aasta alguses ja seda väsimatu suusaentusiasti Theodor Andressoni eestvõttel. Juba aasta varem oli ta rajanud väikese hüppekantsi Rakverest kuue kilomeetri kaugusele Vinni mägedesse.

Eesti Spordileht kirjutas 1929. aasta 8. veebruaril: “Kolme suusapäeva heitlustele järgnes rahulik lõpp pühapäeval. Nimelt avati esimene Eesti suusahüppemägi. Ajalooline silmapilk oli käes. Esimese hüppe teeb Eesti suusameister Andresson õnnestunult. Temale järgnevad Lille ja Harpe. Imestatakse, et kuidas nad ometi endid surnuks ei kuku. Hulk järgmisi demonstratsioone õnnestuvad samuti. Pikem hüpe oli 10 m.”

Paar nädalat hiljem toimusid Rakveres üleeestilised suusapäevad, millest võtsid osa ka Soome parimad kahevõistlejad Toivo Nykänen ja Pekka Kuvaja. Võistluste lõpetamiseks korraldati Kõrgemäel taas hüpete demonstratsioon, mida oli kogunenud jälgima üle paari tuhande huvilise. Kohal olid ka filmimehed, et seninägematut vaatepilti jäädvustada. Soomlased näitasid eestlastele loomulikult koha kätte, hüpates märgatavalt kaugemale. Sel korral kahjuks hüpete pikkust ei mõõdetud, kuid Eesti Spordileht kirjutas soomlaste kohta: “Igatahes olid need esimesed suusahüpped Eestis, mis tõeliselt olid seda.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles