Pärdi maja seab kohustuse

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi pärimusmuusika ait lähtus suurt saali rajades muusikast, mida seal mängitakse.
Viljandi pärimusmuusika ait lähtus suurt saali rajades muusikast, mida seal mängitakse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Neljapäevasel Rakvere linnavalitsuse ametnike külaskäigul Viljandi pärimusmuusika aita ja renoveeritud Ugala teatrisse tõdeti, kui suur on vastutuskoorem, kui rajada Pärdi kontserdimaja linna ja laenuraha toel.

Sarnaselt külaskäiguga Jõhvi otsiti Viljandist vastuseid küsimustele, kas rajada Pärdi kontserdimajja saal tõusuga või ilma, kui palju kohti peaks saalis olema, et kommertskorraldajad tahaksid üritusi Rakveresse tuua, ning kuidas panna maja toimima kontserdikoha ja linna kultuurikollektiivide harjutamispaigana.

Viljandi pärimusmuusika aida juhataja Tarmo Noormaa kõneles, et aita renoveerima asudes alustati küsimusest, kui paljude kohtadega saali jõuab Viljandi-suurune linn, kus elanikke ligi 18 000, ära täita. “Kui suurt ruumi on vaja ja kas see mahub selle aida sisse,” täpsustas Noormaa. Aita rajati suur saal 400 kohaga, väike saal 80 kohaga ja kaminasaal 30 kohaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles