:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608033t1h4c48.jpg)
Art Café on täis väga tõmmusid mehi. Mõni nainegi on nende seas. Rakveresse on külla tulnud Eestis elavad srilankalased. Kui täpsem olla, siis tamilid ja üks singal.
India lõunatipu lähistel asuv Sri Lanka oli veerand sajandit kodusõja küüsis. Sealt põgenes sõjakoleduste eest väga palju inimesi, peamiselt just tamileid. Osa neist jõudis ka Eestisse.
“Mina olen kaheksa aastat Eestis elanud,” rääkis 14-aastane Praveen päris korralikus eesti keeles.
Noormees jõudis siia koos ema ja vennaga 2010. aastal, nende isa oli Eestisse asunud kaks aastat varem. “Sõja eest tulime ära,” lausus Praveen. Sõda oli 2010. aastaks küll juba lõppenud.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608035t1hd8a9.jpg)
Praveen jutustas, et ta isa käib tööl Londonis, ema aga peab kokaametit Tallinnas prestiižses Hiltoni hotellis.
Praveeni ema Maria oligi valmistanud Sri Lanka toidud, mida teisipäeva õhtul Art Cafés maitsmiseks pakuti. Eestlastele ehk harjumatult vürtsikad, kuid igati maitsvad. Magustoit, mis meenutas kõvaks keedetud ja väga magusat värvilist mannaputru pähklite ja rosinatega, siinsele rahvale nii hästi peale ei läinud. Üks magusroog, mis nägi välja kui konnakudu, jäi vist enamikul proovimata.
Mitu aastat pagulastega tegelenud tapalanna Sirje Vällmann kõneles, et Maria jäi kodusõja lõpul pantvangina piiramisrõngasse ning kaotas poja ja silma. “Poeg Praveeni leidis ta küll mõni aeg hiljem üles, silm tuli aga klaasist teha,” lausus Vällmann.
Ta lisas, et tegemist on väga tubli perekonnaga, kus kõik peale Maria räägivad päris kenasti eesti keelt. “Nad on ostnud endale korteri Tallinnas ja koguvad praegu raha, et avada Tallinnas Sri Lanka restoran,” kõneles Sirje Vällmann.
Srilankalased Rakverre kohtumisõhtule “Saame tuttavaks” toonud Mirjam Matiisen rääkis, et enamik Eestis elavaid srilankalasi töötabki kokana.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608037t1h1049.jpg)
Väike Säde, kelle ema on eestlanna ning isa singal, jagas oma muljeid kahelt külaskäigult Sri Lankale vanavanemate juurde. “Nemad elavad Kandys, kunagi oli see saare pealinn,” ütles Säde ja kiitis Sri Lanka ilu.
India ookeani pärliks kutsutud saare hingematvast kaunidusest rääkis ka viis kuud Sri Lankal elanud ajakirjanik Silver Tambur, kuid rohkem keskendus ta oma pajatuses kodusõjale ja selle põhjustele.
“Nagu paljudes kaugema ilma konfliktides, on ka selles kodusõjas otsapidi süüdlased eurooplased,” sõnas Tambur, viidates sellele, et koloniaalajal panid inglased võimukandjateks tamili rahvusest inimesi. Tamilid moodustavad Sri Lanka elanikkonnast alla veerandi, singalid aga umbes kolmveerandi.
“Kui riik 1948. aastal iseseisvus, tahtsid singalid domineerima oma keelt ja kultuuri,” kõneles Silver Tambur. 1956. aastal antigi ametlik staatus ainult singali keelele, singalite seas valdav budism kuulutati peamiseks religiooniks. Sri Lanka põhjaosas elavad tamilid on aga hinduistid või kristlased.
1976. aastal loodi Tamili Eelami Vabastustiigrite (lühemalt Tamili Tiigrid) nime kandev poliitilis-sõjaline organisatsioon, mille eesmärgiks on Sri Lanka tamilitega asustatud põhja- ja idaosas välja kuulutada iseseisev Tamili Eelami riik.
Maailma silmis muutusid Tamili Tiigrid atentaatide ja pommiplahvatuste korraldamisega üpris ruttu terroriorganisatsiooniks, 1983. aastal kasvas terror üle veriseks kodusõjaks, mis kestis 2009. aastani, mil Sri Lanka valitsusväed Tamili Tiigrite viimased jõud purustasid.
“Tamilid väidavad, et selle operatsiooni käigus sai surma väga palju tsiviilisikuid, ja on räägitud isegi genotsiidist tamili rahva vastu,” kõneles Silver Tambur. Tsiviilisikuid hukkus palju kindlasti, kuid osalt ka seetõttu, et Tamili Tiigrid võtsid sõja lõpul piiramisrõngasse jäänuna palju inimesi pantvangi.
Tegelikult suutsid Tamili Tiigrid saada enda kontrolli alla riigi põhja- ja idaosa ning Tamburi hinnangul toimis see maaala sisuliselt iseseisva riigina, ehkki keegi seda ei tunnustanud.
Tamili Tiigrite edule aitas kaasa India toetus. Lõuna-Indias asuvas Tamil Nadu osariigis elavad samuti tamilid ning nii nemad, India keskvalitsus kui ka paljud välismaal elavad tamilid toetasid Tiigreid rahaliselt. Samas olid Sri Lankal ka India rahuvalvejõud.
India toetus kadus aga pärast ekspeaminister Rajiv Gandhi mõrvamist Tamili Tiigrite väidetaval tellimusel 1991. aastal.
Tambur rääkis, et praegu üritab Sri Lanka valitsus iga hinna eest kahe etnilise grupi vahelisi vastuolusid siluda. “Kuigi otsest kodusõja taaspuhkemise ohtu ei ole, on Sri Lanka armee tamilite aladel väga tugevalt ja nähtavalt esindatud,” lausus Tambur.
Lepituse otsimist tamilitega näitab aga seegi, et 2016. aasta iseseisvuspäeva ametlike pidustuste ajal lauldi esimest korda pärast 1949. aastat Sri Lanka riigihümni tamilikeelset versiooni, kuigi sugugi mitte kõik riigi juhtivpoliitikud sellega rahul polnud. Ning tamili keelgi, mis kasutab oma tähestikku ning on keeleteadlaste kinnitusel üks vanemaid maailmas, on tõstetud singali keele kõrvale riigikeele staatusesse.
Aga liiga hästi tamilid ja singalid siiski läbi vist ei saa, sest väikese Säde singalist isa hoidis kogu õhtu jooksul omaette, oli hoopis saali teises otsas kui tamilid. Kuid mõne tamiliga võis tedagi juttu puhumas näha. Eeskätt nendega, kes ilmas rohkem ringi liikunud.
Ning oli näha, et tamili meestele Silver Tamburi jutt kõige meelepärasem polnud. Eesti keelest saadi aru küll ning aeg-ajalt kostis tamilite poolt pahaseid turtsatusi.
Et meeleolu liiga süngeks ei muutuks, rääkis osaühingu Ceylon Food juht Rushdie Farouk sellest, mille poolest Sri Lanka maailmas kõige rohkem tuntud on – Tseiloni teest.
Kuigi riik ja saar kannavad alates 1972. aastast Sri Lanka nime, tuntakse sealt pärit teed ikka Tseiloni teena. Farouki sõnul on Sri Lanka maailmas suuruselt teine tee eksportija.
Ametlikel andmetel moodustas Sri Lanka osa maailma teeekspordist 2016. aastal 19,2% ning jäi veidi alla vaid Hiinale. Rahalises väärtuses müüs Sri Lanka tunamullu teed 1,3 miljardi dollari eest.
Rushdie Farouki sõnul juuakse Sri Lankal teed väga palju, peamiselt kanget teed piima ja vähese suhkruga.
Farouk selgitas, et tee kasvab mägedes ning kuigi taimed on samad, oleneb tee maitse kõrgusest, kus taim kasvab. “Tuhande meetri ja kahe tuhande meetri kõrgusel kasvanud teel on päris suur vahe,” sõnas Farouk.
Ta rääkis, et teefirmade esindajad, kes teed kokku ostavad, maitsevad umbes 150 teesorti päevas. Ning lubas, et avab juba märtsis veebipoe, kust eestlased seda päris õiget Tseiloni teed osta saavad.
Kohtumisõhtute sarja “Saame tuttavaks” korraldab Johannes Mihkelsoni keskus, pooleteise aasta jooksul on kavas üle Eesti läbi viia 45 üritust. “Igas maakonnas teeme kolm kohtumisõhtut, nii et Lääne-Virumaale on meil veel kindlasti kahel korral asja,” lausus Mirjam Matiisen. Siis aga juba mõne muu rahva esindajaid ja nende kultuuri tutvustama.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608041t1h8370.jpg)