Mitmed liiklusmärgid saavad kasutusjuhendi

Liikluses on praegu kasutusel märgid seinast seina – omatehtutest kuni uute elektrooniliste muutuva teabega märkideni välja. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Uudist kohustuslikuks muutuvatest liiklusmärkidest võis esialgu tõlgendada rõõmusõnumina, et lõpuks ometi peab Tartu linnavalitsus kuulutama välja plekihanke, et lugematutele samaliigiliste teedega ristmikele saaks ka plekist liiklusmärgid üles pandud.

Sama meelt oli OÜ Rakvere Autokool omanik Tarmo Tänavots, kelle hinnangul on Tartu linn korraldanud liiklust vaid kohalikele elanikele. Võõras võib linnas sõites hätta jääda ja üks võimalus selleks ongi võrdsete teede ristmikul, mida heal juhul tähistab vaid teekattele joonistatud rist. Talvel lumega aga seda näha pole. Ja nii tekibki olukord, kus roolis olija isegi ei tea, et peab ristmikul rakendama paljudele sohvrihakatistele liiluseksamil saatuslikuks saanud parema käe reeglit.

Seadusemuudatust kommenteeris Tänavots sõnaga “pseudoprobleem”. Ta tõi näiteks sõiduradade suunanooled. Sõiduraja lõpus oli tavaliselt pidevjoon, mis muutiski Tänavotsa sõnul näiteks vasakpööret tähistava suunanoole kohustuslikuks. Pidevast joonest üle sõita ehk sõidusuunda muuta ei tohi.