Seakatku ohtu haistvad sakslased tutvusid Vireeniga

Eva Samolberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS-i Vireen juht Tarmo Terav (vasakul) tutvustab tehase tööd. Keskel Saksamaa Bundestagi esindaja Hans-Jürgen Thies ning maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Schank.
AS-i Vireen juht Tarmo Terav (vasakul) tutvustab tehase tööd. Keskel Saksamaa Bundestagi esindaja Hans-Jürgen Thies ning maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Schank. Foto: Meelis Meilbaum

Eestisse jõudis Aafrika seakatk 2014. aastal ning võitluses taudiga on saadud olulisi kogemusi ja õppetunde, mida nüüd jagada riikidele, kes katkust siiani puutumata.

Möödunud nädalal külastasid Väike-Maarja külje all Ebaveres asuvat AS-i Vireen loomsete jäätmete töötlemise tehast maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Schank ja nõunik Janika Salev koos Saksamaa Bundestagi (liidupäeva) esindaja poliitik Hans-Jürgen Thiesiga, et tutvuda tehasega ja kõnelda Eesti kogemusest võitluses seakatkuga.

Kohtumisel rääkis jahi- ja loodusemees Thies, et praegu on Saksamaal loomsete jäätmete käitlemine organiseeritud omavalitsuste kaupa, kusjuures üks omavalitsusüksus hõlmab keskmiselt kuutkümmet ruutkilomeetrit, mis on võrreldav Eesti ühe maakonnaga. Lisaks on viimasel ajal loomsete jäätmete turu vastu huvi üles näidanud eraettevõtted, kuna tegemist on kasumliku valdkonnaga. Aafrika seakatk, millest suurriik siiani puutumata on jäänud, on aga Saksamaa piirist juba poole tuhande kilomeetri kaugusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles