Kiri: talgud loovad lisaväärtust

Kiri.

FOTO: Kamilla Selina Lepik

On tore, et tänavused “Teeme ära!” päevad on seotud meie kihelkonnapärandiga. Siiski tahaks tähelepanu juhtida ühele võimalikule komistuskivile. Päevade jooksul tehakse mitmesuguseid töid, mida võib julgelt talgutöödeks nimetada. Olen seisukohal, et prügikoristust, mis küll ka väga vajalik, ei tohiks talguteks nimetada.

Kogu eesti elu on põhinenud kihelkondlikul kogukonnal ja talgutööl. Esimene kujunes välja sugulussidemete kaudu (abielluti põhiliselt kihelkonna piires) ja sellest tekkis kogukonna hingeline side. Kogukondliku elu aluseks oli aga naabrite abistamine, talguviisiline tööelu. Need pole talgud, kui tulevad kokku paarkümmend inimest, kes argipäevadel üksteisega ei suhtlegi, ja panevad metsa all kokku paar koormat prahti või autokumme.

Talgute tähendus ajaloolises mõttes on lisaväärtuse loomine. Sõnnikuveotalgud andsid lisaväärtuse mullaviljakusele, järelikult ka saagile. Rukki- ja heinatalgud andsid lisaväärtuse toidulauale igapäevase leiva näol ning kindlustasid inimeste ja loomade ületalveelu. Kartulipaneku- ja kartulivõtutalgud andsid viimasel kahel sajandil lauale põhitoidu, kartuli. Samuti saadi nii viljast, loomadest kui ka kartulist müügitulu, millega osteti välja talud.

    Tagasi üles