Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/23/7021777t1hf9f6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/25/7028433t1h9440.jpg)
Praegu on kultuuri, spordi ja noorsootöö koordineerimine kohaliku omavalitsuse korraldada. Need on piisavalt suured valdkonnad. Spordi osas teeb head tööd spordikeskus. Kultuuri ja avatud noortekeskuse sisulist tööd korraldab Rakvere kultuurikeskus, kus antud valdkondade ühisosa ei ole märkimisväärne. Viisteist aastat tagasi läks noortekeskuse juhtimine kultuurikeskuse alla ja nüüdseks on toonane struktuurimuudatus ajale jalgu jäänud.
Noorsootöö tervikuna on pidevas arengus, kuna töö sisus tuleb lähtuda noorte tegelikest vajadustest ja huvidest. Kultuurikeskus tegeleb avatud noortekeskuse koordineerimisega, mis on ainult üks osa kogu noorsootöö korraldusest.
Noorsootöö üks roll on olla partneriks formaalse ja mitteformaalse õppe lõimumisel, lisaks noorte ettevõtlikkuse arendamine ja kogukonna sidumine. Selleks on vaja noori kaasata, teha uuringuid ja kaardistada olukorda ning areneda. Kui Rakvere linn soovib olla ka tulevikus hea elukeskkond lastega peredele, tuleb panustada noortele mitmekesiste võimaluste loomisse ja nende kaasamisse. Noorsootöö on noore inimese positiivse arengu toetamine ja selleks sobivate tingimuste/keskkonna loomine. Keskkond ei ole ainult tuba või maja. Noorsootööd tehakse tänaval, veebikeskkonnas, huvikoolides ja koolides. Kuna noorsootöö lõimub haridus-, sotsiaal-, spordi-, kultuuri-, tervise- ja muude valdkondadega, toetaks noorsootöötajate tegevus eraldi asutuses väljaspool kultuurilist kallutatust ka teisi valdkondi.
Eelised eraldiseisva asutuse loomisel: kultuurikeskus saab keskenduda kultuuritöö korraldamisele ega pea omama pädevust, et arendada kogu noorsootööd; noorsootöö tervikuna koondub ühte kohta ja korraldab nii avatud noorsootööd kui ka teisi noorsootöö suundasid; noortel tekib kohaliku omavalitsuse suhtes usaldus, nähes, et linn panustab noorsootöösse ja julgeb mõelda ette; noortekeskus on võrdne partner teistele asutustele, vastutades ise oma tegevuse eest.
Noorsootöö tervikuna on pidevas arengus, kuna töö sisus tuleb lähtuda noorte tegelikest vajadustest ja huvidest.
Viimane on kõige suurem võimalus arenguhüppeks, et võrdse partnerina, iseseisva asutusena teha otsuseid, osaleda projektides ning valida omale koostööpartnereid. Tulles välja kultuurikeskuse struktuurist, anname noortekeskusele vabaduse iseseisvalt tegutseda.
Elin Lemberg (Noorte Tugila projektijuht ja pikaajalise kogemusega noorsootöötaja): “Noortekeskuse iseseisvumine annab võimaluse korraldada noorsootööd süsteemsemalt. Üleriigilise noortevaldkonna arengukava suunad on väga mahukad ja ühel asutusel on väga keeruline nii erinevates suundades areneda. Praegu keskendub kultuurikeskus peamiselt kultuurielu edendamisele ning noorsootöö juhtimine on oluliselt väiksema mahuga.” Esialgu ei ole plaanitav muudatus suur, samaks jääb nii töötajate arv kui eelarve maht (mis on noortekeskusel niikuinii eraldi ka kultuurikeskuse struktuuris).
Esimese sammuna saab ühest noorsootöötajast juhataja-noorsootöö spetsialist, kelle vastutada on nii asutuse kui ka personali juhtimine, projektide kirjutamine ja muud tegevused.
Rakvere linnale on omane unistada suurelt. Praeguse miinimumprogrammi täitmise asemel tuleks leida võimalused uue noorte- ja huvikeskuse loomiseks, mis suudaks oma tegevusega olla noorsootöövaldkonna teenuste pakkuja kogu maakonnas. Volikogus toimub eelnõude tutvustus kindlaksmääratud korras ja antud juhul on tegemist tavapärase protsessi osaga.