Aseri: unustatud paradiis hingetõmbe kaugusel

Eva Samolberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aseri peatänav on avar ja valgusküllane. Majad seal ääres on iseloomuga ja kinnisvaraportaalides leiduva põhjal võib sellisesse majja korteri soetada vaid paari tuhande euroga. Kuid aknaaugud on tühjad või vineeriga kinni löödud. Aseris elamise võlu mõistavad praegu vaid kohalikud.
Aseri peatänav on avar ja valgusküllane. Majad seal ääres on iseloomuga ja kinnisvaraportaalides leiduva põhjal võib sellisesse majja korteri soetada vaid paari tuhande euroga. Kuid aknaaugud on tühjad või vineeriga kinni löödud. Aseris elamise võlu mõistavad praegu vaid kohalikud. Foto: Marianne Loorents

Aseris on tänavatel täitsa vaikne. Keset esmaspäeva pole peale siinkirjutaja ja fotograaf Marianne täiskasvanuid üldse liikumas näha, aga siin-seal võib silmata külmast ilmast hoolimata erakordselt õhukeselt riides koolinoori. Mere lähedust on selgesti tunda, tuul on nii jäine, et olgugi aprilli lõpp, talvejopest jääb väheks ning külmetavad sääred igatsevad tagasi sooja autosse.

Aseri.
Aseri. Foto: Marianne Loorents

Aseri peatänava ääri palistavad Stalini-aegsed väärikad kivimajad, mille aknaaugud tühjalt haigutavad või siis on hoolikalt laudadega kinni klopsitud. Pealinnas on arendajad seesugused majad ammu ära ampsanud, korterid maksavad hingehinda ning noored hipsteripered, kes sellist ihaldusväärset kodu endale lubada on saanud, kuivatavad aknalaual villaseid sokke ning küpsetavad hoovis grillil maguskartuleid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles