Vabadus puudutada kuud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Inna Grünfeldt

5. mai 2018, 00:35

Margus (Madis Mäeorg) ja Nele (Jaune Kimmel) otsivad tunnetele tantsulist vastet. Foto: Gabriela Liivamägi / Rakvere Teater

Kui suur peab olema soov puudutada kuud, et murda läbi vabaduseuimast pöörase, metsiku ja ootustest laetud aja iseendani, vabaduseni enda sees, et tantsida oma hinge ja mõtteid.

Olla noor inimene ajal, mil kõik oli uus, värske, enneolematu, lootusrikas ja segadusse ajav, polnud lihtne. Elu 1990. aastate Eestis oli katsumus. Me ei teadnud seda. Me olime vabad!

Elamine tähendas joovastust sinimustvalgest, oma riigist, tohtimist mõelda, öelda, kirjutada, reisida, tantsida, aga ka valusaid kukkumisi ja hingelist segadust. See oli enda ja maailma uuesti mõtestamise aeg.

Kommentaarid

Tagasi üles