Hanesid hirmutab ainult heidutusjaht

Kevadel meie põldudel toituvad haneparved muutuvad aasta-aastalt suuremaks. Foto: Margus Ansu

Põllumehed on veendunud, et haneparved ajab põldudelt minema ainult heidutusjaht, sest nutikad linnud on õppinud tegelikku ja näilist ohtu eristama. “Haned on targemad kui ametnikud ja keskkonnakaitsjad kokku,” põrutas farmer Olav Kreen.

Hanekahjude suurust ei saa täpselt hinnata enne, kui vili tärkab. Lääne-Viru põllumehed kardavad, et tänavu on need suuremad kui kunagi varem, sest linde olevat rohkem kui varasematel aastatel ja mingil põhjusel ei kiirusta nad lahkuma ka oma tavapärastele pesitsusaladele. “Haned on targemad kui ametnikud ja keskkonnakaitsjad kokku,” ironiseeris põllumees Olav Kreen. “Nad on õppinud tegema vahet tegeliku ja näilise ohu vahel. Sa võid minna ja plaksutada hane kõrval käsi – lind tõuseb küll vastumeelselt lendu, aga maandub sada meetrit eemal.”

Kreeni sõnul on hanede elukorraldus organiseeritud ja reguleeritud. “Me nimetame neid tegelasi luurajateks,” tutvustas ta. “Neli-viis lindu maanduvad põllule ja uurivad, kas on ohutu ja kas on toitu. Põhiparv maandub alles siis, kui luurajad on kutsuvalt häälitsenud: “Tulge siia, siin on toitu ja püssimehi pole!” Kui luurajatele õigel ajal jaole saada ja nad minema peletada, siis võib juhtuda, et see konkreetne parv jätab põllu rahule.”