R, 9.12.2022

Noored keelehuvilised harjutasid Pariisis prantsuse keelt

Margus Vahter
Noored keelehuvilised harjutasid Pariisis prantsuse keelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Laagri viimasel päeval mängib iga rühm enda loodud näidendit, mida harjutatakse kogu laagri vältel.
Laagri viimasel päeval mängib iga rühm enda loodud näidendit, mida harjutatakse kogu laagri vältel. Foto: Margus Vahter

Möödunud nädalal toimus Pariisi puhkekülas noortelaager, kuhu olid kokku tulnud 7–15-aastased prantsuse keele huvilised. Tegu oli selle suve esimese laagrivahetusega, kus noortel keelehuvilistel oli võimalus panna enda keeleoskus proovile ja praktiseerida võõrkeelt seda emakeelena rääkiva laagrilisega.

Katrin Meinart, kes töötab Gustav Adolfi gümnaasiumis prantsuse keele õpetajana, on prantsuse keele laagri üks korraldajatest ja selle juhataja. Mõte korraldada säärane laager tekkis juba aastaid tagasi, sest noortel, kes õpivad prantsuse keelt, polnud piisavalt praktiseerimisvõimalusi.

Algust tehti niisuguse projektilaagriga 2000. aastal Lõuna-Eestis, kuid paik jäi liiga kaugeks. “Kuhu siis veel peaks prantslased tulema kui mitte Pariisi,” naljatas Meinart. Ja nii toimub laager juba 20. aastat Pariisi külas. “Pariisi lastelaager tegutseb juba 25. suve,” sõnas puhkeküla laagrijuhataja Kaidi Bork.

“Huvi noorte seas on märgatavalt kasvanud,” ütles Katrin Meinart ja lisas, et viimased aastad on olnud kasvuaastad. Huvi keeleõppe vastu sai alguse ajal, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga ning oli näha, et prantsuse keelt hakatakse tähtsustama ja see muutub täiskasvanutele vajalikumaks. “Selles nähakse boonust,” lausus Meinart ning tõdes, et prantsuse keel on tarvilik ja see pakub tänapäeva noortele eksootilisust.

Tavapäraselt algab uue laagri korraldamine hetkest, mil eelmine lõpeb, kuid koroonaaastad on mõjutanud ka laagrite korraldamist ning veel kevaditigi pole selge, mitu last saab suvel laagrisse võtta ja milliseid reegleid tuleb silmas pidada. See on teinud nii korraldajad kui ka lastevanemad ettevaatlikuks ning praegu tegutsetakse lootuses, et olukord paraneb.

Prantsuse keele laager toimub kahes vahetuses. Teine vahetus, kuhu oodatakse natuke vanemaid ning kogenumaid huvilisi, algas 29. juunil ning kestab nädala. Teises vahetuses on koos juhendajatega ligi 70 osalejat. Esimeses vahetuses oli neli juhendajat ja teises on viis.

Laagrilised õppimas kehaosi laulu saatel, juhendajaks prantsuse keelt emakeelena kõnelev Tuneesiast pärit 24-aastane Raya.
Laagrilised õppimas kehaosi laulu saatel, juhendajaks prantsuse keelt emakeelena kõnelev Tuneesiast pärit 24-aastane Raya. Foto: Margus Vahter

“Kahe vahetuse peale tuleb sada inimest alati kokku,” sõnas laagrijuhataja Kaidi Bork, kes tõi esile, et juhendajatena kaasatakse ka prantsuse keelt emakeelena kõnelevaid vabatahtlikke. Nii toob sel aastal laagrisse värsket hingamist äsja Tallinna ülikoolis magistrantuuri lõpetanud 27-aastane Raya, kes on pärit Tuneesiast.

Tavapäraselt algab laager hommikulauluga, järgneb mängude ja tegevuste kaudu keele praktiseerimine, mis hea ilma korral toimub õues. Pärast lõunasööki on rõhk kehalisel aktiivsusel ja sportmängudel. See on aeg, mil harjutatakse viimase õhtu etteastet ning valmistatakse kostüüme.

Laagriliste lemmiktegevus peale keele praktiseerimise on jalgpallimäng. Lisaks tunnevad nad rõõmu korv- ja võrkpallist. Mängudest nimetati veel lauatennist, sulgpalli, “Pioneeri” ja seltskonnamänge, mida mägitakse nii prantsuse kui ka eesti keeles. Peale keele õppimist ja praktiseerimist on lubatud rääkida vabalt valitud keeles, kasvõi kehakeeles. Laagriliste endi sõnul ei ole prantsuse keel raske, see on huvitav ja meeldib neile.

​Vanemaid osalejaid, kes tulevad laagrisse juba mitmendat aastat, kutsutakse vippideks, tavapäraselt on need 7.–9. klassi õpilased, kellele toimub kevaditi koolitus, kus räägitakse läbi nende kohustused ja õpetatakse toime tulema keerulisemates olukordades, mis laagris ette võivad tulla. “Nad on pedagoogilise meeskonna liikmed,” sõnas Meinart ning selgitas, et igaühel neist tuleb millegi eest vastutama hakata.

Noored mängimas prantsusekeelset kaardimängu.
Noored mängimas prantsusekeelset kaardimängu. Foto: Margus Vahter

Vanemate laagriliste üks ülesannetest on jälgida nooremaid, et nad tunneksid end hästi ja turvaliselt. Motiveerimaks noori vastutust võtma, on neil otsustusõigus ja kaasarääkimise võimalus laagri korraldamisel. Lisaks võimaldatakse neile lisaaegu ujumiseks ning nad võivad kauem üleval olla. Samas on neil kohustus olla noorematele toeks ja neid abistada – see annab noortele hea pedagoogilise võimaluse ning õpetab olema tiimijuht.

“Me ei oodanud, et vajadus nende tähelepanu järele on niiviisi olemas, julgustan kõiki õdesid-vendi noorematega koos midagi ette võtma,” ütles Meinart ja lisas, et nooremad kiinduvad vanematesse olijatesse üsna kiiresti ja ootavad neid pikisilmi. Samuti on olukordi, kui põhikooli lõpetanud noored jõuavad laagrisse tagasi noorte õpetajatena. “Selliseid on üldiselt paar noort aastas, see annab võimaluse proovida pedagoogiametit,” sõnas Meinart.

Noored rääkisid, et enim meeldivad neile keskkond ja eakaaslased. Õpilased, kes on korra juba laagris käinud, tulevad tagasi ka järgnevatel kordadel.

“Tagasi kutsuvad inimesed ja see koht, mis tekitab suure pere tunde. Kõik on omavahel kui õed ja vennad,” sõnas üks laagrilistest. Peale kooli ja reisimise on see laager kahjuks ainuke prantsuse keele praktiseerimise võimalus. “Keele mõttes aitab laager palju kaasa ja rikastab, kuuled õiget hääldust,” ütles üks osalejatest.

Igas laagris on läbiv teema, millest sealsetes tegevustes lähtutakse. Praegused toimetused on seotud maagiliste võimete ning muinasjutulisusega.

Tundub, et lastel on vajadus tulla linnast välja, eriti pärast koroonaaega.

Katrin Meinart

prantsuse keele õpetaja

Laagris osaleja mõtleb endale tegelaskuju, kirjeldab teda ja selgitab, kust on ta pärit ning millised on tema tegevused. “See võimaldab üle korrata baassõnavara,” lausus Meinart ja selgitas, et laagrilised on jaotatud kolme rühma ja iga rühm valmistab lõpuõhtuks näidendi, mille ettekandmine on vägagi oodatud. Samuti valitakse viimasel päeval laagriliste seast välja parimad vipid.

Korraldajad tõdesid, et prantsuse keele laagreid juba teatakse. “Me ei ole palju aastaid pidanud reklaami tegema,” ütles laagrijuhataja Kaidi Bork. Katrin Meinarti sõnul on reklaam prantsuse keele laagrile minimaalne, sest järgmisse vahetusse on juba ootejärjekord.

“Tundub, et lastel on vajadus tulla linnast välja, eriti pärast koroonaaega. Omavaheline suhtlus on neile ääretult oluline,” rääkis Meinart, kes on märganud, et võimalus olla nii puhtas looduses meeldib lastele väga, see pakub rõõmu ja on noorte jaoks midagi teistsugust, nad naudivad seda. Õpetaja tundis rõõmu, et laager toimub vaikses kohas, kus lapsed saavad end välja elada ja puudub vajadus pideva kontrolli ja keelamise järele.

Praeguseks on juba mitu kooli, kus prantsuse keelt on võimalik õppida A-keelena, lisaks koolid, mis pakuvad prantsuse keele kui teise või kolmanda valikkeele õpet.

Kõik teated laagris on kirjutatud prantsuse keeles.
Kõik teated laagris on kirjutatud prantsuse keeles. Foto: Margus Vahter

Laagritesse on oodatud kõik noored keelehuvilised, kes õpivad keelt esimese võõrkeelena ning on seda teinud vähemalt ühe aasta. “Siin on võimalus panna oma oskused pingevabalt proovile, teisel-kolmandal päeval on näha, et suhtlus muutub pingevabamaks,” ütles Meinart.

Laagri korraldamist toetab haridus- ja noorteamet. Noori on üle Eesti, enamik siiski Tallinnast, kusjuures pealinn toetab oma noorte osalemist.

Laagri parimaks osaks on laagriliste sõnul sealsed inimesed ja ühistegevused, olgu nendeks traditsioonilised meeskonnamängud või ühised nuudlisöömised. Noored tõdesid, et lahkuvad laagrist igatsuse, aga samas ka rõõmuga, sest järgmisel aastal saab taas osaleda ja kohtuda juba lähedaseks saanud kaaslastega.

Märksõnad
Tagasi üles