Lapse uus netisõber osutus võigaste nõudmistega petiseks
11. august 2023, 12:48
12-aastasele poisile on kodus räägitud mitu korda internetis varitsevatest ohtudest. Ometi langes ta pettuse ja manipulatsiooni ohvriks. Politsei poole pöördub iga nädal igas vanuses pettuste ohvriks sattunud inimesi.
Ühel argiõhtul kell 22.30 saab 12-aastane poiss Snapchatis sõbrakutse kasutajalt Rosy_30082007. Snapchat on sotsiaalmeediaplatvorm, mille üks põhimõtetest on see, et kasutajate saadetud sõnumid, pildid ja videod on saadaval ainult lühikest aega. Poiss võtab sõbrakutse vastu ja hakkab oma uue sõbra Rosyga inglise keeles vestlema. Viimane saadab ka endast pilte ja neil on tõesti kujutatud umbes 12-aastane tüdruk, nii nagu jutukaaslane öelnud oli. Vestlus areneb kiiresti. "Kas sa tahad mu poisssõber olla?" küsib Rosy.
Räägitakse veel ja kõik tundub süütu. Järsku küsib uus tüdruksõber 12-aastaselt poisilt pilti tema paljast suguelundist. Poiss kohkub ja saadab palvele vastu pildi vaid mustast ekraanist. Mõne hetke pärast saadab Rosy pildi alasti meessuguelundist. Snapchatis saadetud piltidel on üleval vasakus nurgas ka pildi saatja kasutajanimi. Rosy saadetul fototöödeldud pildil on aga pildi saaja kasutajanimi ehk see oleks justkui poisi enda saadetud. Saadetis ehmatab 12-aastast poissi. Rosy jätkab vestlust ning kirjutab, et teab, kes on poisi lähedased. Ta tõestab öeldut ja kirjutab nimedega, kes on poisi ema, isa, vanaema, parim sõber ja kus koolis poiss õpib. Sellele järgnevad ähvardused. "Ma saadan selle pildi su vanematele, sõpradele, kooli, kui sa mulle raha ei kanna," ähvardab ta. Summad muutuvad aina suuremaks. Kõige suurem summa, mida uus "sõber" nõudis oli 1000 eurot. Järgmisel päeval, 17 tundi pärast vestluse algust, otsustab poiss oma emale juhtunu ära rääkida.
Tegemist ei ole väljamõeldud looga, vaid päriselt juhtunud kogemuslooga. Manipulatsiooni ohvriks langenud poisi ema tänab õnne, et tema laps ei jäänud oma murega üksi. Ta pöördus probleemiga politsei poole. Rosy-nimeline kasutaja blokeeriti ära ja poiss pani kinni ka enda konto. Enne seda edastati vestlustest kõik kuvatõmmised politseile. Ükskõik millise ebasobiva küsimuse korral tuleb kasutajad blokeerida, siis ei saa asi eskaleeruda.
Ema sõnutsi tundis ta end abituna ja vihasena – talle ei mahu pähe, et keegi kasutab ära tema lapse empaatilisi ja häid omadusi ning teeb seda veel väga rõvedalt. Ta toonitab, et internetiohtudest on vaja nende teadvustamiseks rohkem rääkida, ja lisab, et iial ei tea, kes päriselt sotsiaalmeediakonto taga on.
Politseikapten Maarja Punak rääkis, et politsei poole pöördub iga nädal inimesi, kes on langenud sotsiaalmeedias petturite ohvriks. Kui sotsiaalmeediaplatvormidel saadavad kahtlased kasutajad sõbrakutseid või võhivõõrad sõnumeid, siis tasub nende profiilipildid Google‘i pildiotsingust läbi lasta. Punaku sõnul võib sellistel juhtudel leida suure tõenäosusega veel samasuguseid pilte ning see on ohumärk. Samuti pole võltskasutajate saadetud perepiltide või muude piltide all enamasti mingisugust liikumist ehk pole kommentaare ega meeldimisi. Kasutajad võivad olla värskelt loodud, aga ei pruugi, sest kontosid ka taaskasutatakse. Maarja Punak tõi esile, et petturi ja võimaliku ohvri vaheline suhtlus algab hästi meeldivalt ja kiitvalt. "Kiidetakse profiilipilti, konto sisu ja üritatakse sellega inimese usaldust võita," selgitas ta. "Võõrastega suheldes tuleb hoida piire." Kui vestlus peaks jõudma alastipiltide küsimise või nõudmiseni, siis Punaku sõnul on see ilmselt tagamõttega.
Kui pilt on siiski petturile saadetud, on sellestki olukorrast võimalik välja saada – politseile tuleb juhtunust teada anda ning sealt saadakse edasised juhtnöörid. Samuti soovitab Punak oma sotsiaalmeediakontod kohe lukku panna ja sõbralistid ära peita. Kindlasti tuleks olukorrast rääkida vanematele.
On olnud juhtumeid, kus alastipilte on sotsiaalmeedias levitatud. Sellistel juhtudel suunab politsei abivajaja spetsialistide poole, kes aitavad olukorraga toime tulla. Nendeks võivad olla näiteks psühholoog, ohvriabi, kooliajal ka koolipsühholoog. Punak rääkis, et kui tegemist on olnud Eesti häkkeritega, on politsei võtnud ühendust kõikidega, kellele levitatud pilt on edasi saadetud, ja räägitakse läbi, et pildid kustutataks ja kõik saaksid aru, et selliste piltide jagamine ei ole okei.
"Kui räägime näiteks sellest, et alaealine on pildil kasvõi erootilises poosis, näiteks vaatab, sõrm suus, meelalt kaamera poole," selgitas Punak, "siis võib inimene selle pildi omamise ja jagamise eest saada kriminaalkorras karistada." Täiskasvanud pöörduvad politsei poole enamasti välismaiste häkkerite ja lapsed kodukandist või koolist pärit häkkerite tõttu, aga erandid pole kunagi välistatud.