Sigrid Nuutre: «Soovin, et see elukeskkond, kus mu lapsed üles kasvavad, aina areneks ja õitseks»

Sigrid Nuutre sõnul on tal külavanemana soovi ja jaksu omakandiinimeste eest seista ja külaelu arengule kaasa aidata. Foto: Erakogu

Juuni lõpus sai Vainupea uue külavanema. Ühel häälel osutus valituks Sigrid Nuutre, pärnakas, kelle koolipõlvearmastus Vainupeale paikseks tõi.

Millega te igapäevaselt

tegelete ja kuidas Vainupeale sattusite?

Töötan riigikontrollis audiitorina, praegu viibin veel sügiseni lapsehoolduspuhkusel. Vainupeale tõi mind mu kallis abikaasa Jaanus, kelle jaoks see küla lapsepõlve mängumaaks oli, sest siin asus tema vanaisa suvekodu. 2018. aastast hakkasime väga tihti koos siin käima ja võtsime ette ka remonttööd.

Ise olen üldsegi Pärnu tüdruk ja pärast bakalaureuse­õpinguid pikalt välismaal elanud, kõige pikem peatuspunkt oli Praha, kust mu tänane abikaasa ning kunagine koolipõlvearmastus Eestisse tagasi tõi. Pärast abiellumist ja esiklapse sündi 2020. aastal kolisime täitsa päriselt Vainupeale.

Kuidas tekkis soov külavanemaks kandideerida?

Möödunud aastal olid Vainupea küla juubelipidustused ja seal istutati mulle see mõte pähe. Aasta aega sain mõtet seedida ja vaagida, sest eks külavanemal ole ikka pigem kohustusi ja ebameeldivate teemadega tegelemist. Pidin läbi mõtlema, kas mul on selleks nii ajalist, füüsilist kui ka vaimset ressurssi. Olles aga juba viiendat aastat küla püsielanik ja kahe väikese lapse ema, on minu sooviks, et see elukeskkond, kus mu lapsed üles kasvavad, aina areneks ja õitseks, ja mitte ainult suveperioodil, kui Vainupea elanikkond lausa kolmekordistub ja tõepoolest elu külas lausa keeb.

Olen kodanikuna tundnud, et küla võiks ja saaks vallas meie küla inimeste ja Karepa kandi eest rohkem seista. Kui näiteks möödunud aastal soovis vald Vihulas lasteaiarühma sulgeda, hoolimata sellest, et rühm oli lapsi täis ja uusi lapsi pealegi tulemas, siis oleks oodanud ka küla ja kandikogu poolt rohkem toetust. On veel palju teisigi teemasid, kus mul on täna soov ja jaks arengus kaasa rääkida. Külavanema statuut loob selleks väga palju võimalusi ja niisiis lõppeks kandideerida otsustasingi. Olen väga tänulik külarahvale, kes mulle selle ameti usaldas.

Mida see amet teie jaoks sisuliselt tähendab?

Haljala valla aleviku- ja külavanema ning kandikogu statuut ütleb, et «Aleviku- ja külavanem on valitud ühe asula või ühiselt mitme tihedalt seotud asula elanike poolt, olles elanike ühendaja, nende ühiste huvide kujundaja, asula hoidja, edendaja ja esindaja. Aleviku- ja külavanema puhul on tegemist usaldusametiga». Kokkuvõtvalt tähendab see küla volitatud isiku vabatahtlikku tööd suhtluses vallaga küla huvide eest seismisel. Sisuliselt kätkeb külavanema roll kohustusi seinast seina: kabeliuste avamisest ja sulgemisest kuni valla arengukavale ja üldplaneeringule sisendi andmiseni välja. Regulaarselt kogukonnale info jagamist – täna teeme seda peamiselt e-posti ja sotsiaalmeedia vahendusel, lisaks küla infostendidel. Samuti koostöös Vainupea Küla Selts MTÜ-ga sündmuste korraldamist ja Vainupea kabeli haldusküsimusi. Ampluaa on väga lai.

Miks on Vainupeal hea elada ja mis on küla suurimaks väärtuseks?

Vainupea on rahulik rannaküla, mis on justkui Lääne-Virumaa peidetud mereäärne paradiis. Küla piirneb ka Lahemaa rahvuspargiga – selle imelised metsarajad saavad ida poolt alguse just Vainupealt. Siin on hea olla aasta ringi – talv on kohalikule elanikule parim aeg, nii vaikne ja rahulik talvevõlumaa, suvisel ajal tulevad suvitajad ja turistid ning lükkavad elu ja melu külas käima.

Vainupea pärl on meie armas pühakoda Vainupea kabel, mis on ka Eesti mereäärseim kabel. Siin saab kogukond kokku ja siia tulevad meie külalised. Tulevikus näeb kriisiplaan ette, et kabelist saab ka kriisikeskus, kus kriisiolukorras koguneda ja abi saada.

Isiklikust kogemusest saan öelda, et Vainupeal on just väikeste lastega imeline elada – lähedal asub ka Võsu lasteaia Vihula rühm, kus praegu käib meie tütar, kellega sügisel liitub väikevend. Küll oleks vahva, kui Vainupeal oleks sama palju lapsi aasta ringi, kui siin on suvisel perioodil – see on mu väike unistus. Kunagi, enne teist ilmasõda, kui rannakülad rahvast täis olid, see ju nii oligi.

Mida vast alanud ametiaeg enesega kaasa toonud on? Mis on olnud esimesteks tööülesanneteks?

Suvisel perioodil, nagu juba viidanud olen, toimub Vainupeal palju sündmusi, ja kuna me abikaasaga siin elame ja tema ka külaseltsi juhatuses on, oleme kõigi kabelis toimuvate sündmuste korraldusega seotud.

Väga olulisel kohal on algusest peale olnud info jagamine kogukonnaga, seda nii külas toimuvate sündmuste kui ka olmeprobleeme puudutava kohta. Eks selle info jagamisega on ka nii, et peab leidma tasakaalu info mahu ja jagamise sageduse vahel, sest mõned ju soovivad rohkem infot saada ja lugeda, teised jälle vähem endale kirju postkasti. Nii on muidugi kõigega.

Kohe külavanemaks saades kutsusin valla esindajad külla, et arutada koostöövõimalusi küla ja valla vahel. See oli tegelikult hea stardikoht, sest koos arendus- ja kogukonnaspetsialisti Anneli Kivisaare ning arendus- ja kommunikatsioonijuhi Kent Kerneriga saime kaardistada õige mitu teemat, kus Vainupea külal ja Karepa kandil oleks vallas kaasa rääkida.

Mida ette plaanite võtta ja millele kindlasti keskenduda?

Üks, millega juba enne külavanemaks saamist alustasin, on küla kriisiplaani koostamiseks vajalike kaardistuste tegemine. Veebruaris toimus vallavalitsuses selleteemaline koolitus ja sügise hakul toimub veel kitsam kantide ja külade esindajatele suunatud koolitus, mis annab kindlasti hea pinnase laiapõhjalisema kriisiplaani koostamiseks, sealhulgas kandiüleselt.

Teine teema, mille üle ka valla inimestega juba veidi arutlenud oleme, on ühistranspordiühendus Vainupea külas. Suhtlesin ka otse ühistranspordikeskusega ja sain juba targemaks näiteks selles, et kohta, kus peatusest tuleb peale vähem kui viis inimest päevas samale liinile, ei tohi paigaldada bussigraafikut – nii olevat reeglid seatud, kuna tegu on kalli teenusega. Juba palju keerulisem on mingite liinide aegu muuta, rääkimata juurde tekitamisest – riigil on eesmärk maakonnaliinide osas rahakotiraudu kõvasti koomale tõmmata, ja ega vallalgi seda raha pole. Küll aga on teema siiski piisavalt oluline, et sellega edasi tegelda ja arendada neid kohti, mida saab – näiteks saab paigaldada peatusesse QR-koodi, mis viib kohe õigele lingile, mis annab õiged ja ajakohased bussiajad. Veel saab Lääne-Virumaa liiniplaneerijaga läbi arutada võimalusi ja leida kohti, kus saab meie kandis ühistransporditeenust parendada.

Kolmas oluline teema on selline suurem – Eisma ja Vainupea vaheline kergliiklustee. Kaks küla on teineteisest piirist piirini ühe kilomeetri kaugusel, see on kiirusega 90 km/h liikumise ala ja kergliiklejaid, sealhulgas lapsi, on kahe küla vahel üksjagu, suvel muidugi rohkem. Kergliiklustee idee on olnud ka varem vallas laual, aga pole seni toetust leidnud. Kuigi kiiret lahendust pole selles loota, on kindlasti mõtet teemaga edasi tegeleda.

Kiirema alternatiivina oleme juba Eisma inimestega arutanud, et korrastada küladevaheline kallasrada. Suvel on mõlemas külas tõesti palju lapsi, turiste ja tervisesportlasi, maantee ääres, kus sõidukid suurel kiirusel liiguvad, on väga ohtlik. Kallasrada annaks ennekõike võimaluse ohutumaks liiklemiseks, lisaks pakub niivõrd looduskaunis koht liikumiseks meelerahu ja on suurepärane sisenemine Lahemaa rahvusparki.