Pressinõukogu arutas Eleri Lopu kaebust Virumaa Teatajas 15. novembril 2024 ilmunud artikli "Hundikaitsja Eleri Lopp on korraldanud välismaalastele karu- ja põdrajahte" peale ja otsustas, et Virumaa Teataja ei rikkunud head ajakirjandustava.
Virumaa Teataja ei rikkunud head ajakirjandustava (3)
Eleri Lopp kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik on artiklis emotsionaalne ja hinnanguid andev, edastades infot kallutatult ja jättes mulje, nagu oleks ta midagi varjanud. Kaebaja märkis, et ajakirjanik palus temalt vastuseid hunte puudutavatele küsimustele. Kaebaja lisas, et ajakirjanik sai kõikidele oma küsimustele vastused, aga tegi nende põhjal rutakaid järeldusi kirjutades, et ta on jahte korraldanud. Kaebaja selgitas, et ta vastas ajakirjanikule kirjavahetuses, et jahti ei saa korraldada inimene, kellel puudub jahipiirkond ja jahiõigus. Kaebaja ei olnud rahul, et artiklis on jäetud mulje, nagu oleks ta eitanud minevikus oma ettevõtte ja enda seotust jahiga. Kaebaja märkis, et ta ei ole seda kunagi ega kusagil eitanud. Kaebaja lisas, et loo pealkirja tema palvel küll muudeti, kuid mainekahju oli juba tekitatud.
Virumaa Teataja vastas Pressinõukogule, et kaebaja sai vastata jahimeeste väitele, et ta on korraldanud karu- ja põdrajahte. Leht märkis, et kuna tegemist oli loo kontekstis tõsise ja olulise väitega, palus ajakirjanik selle kohta Eleri Lopult kommentaari, esimese vastuse sai ta juba samal päeval. Vastuses sisaldus muu hulgas Eleri Lopu väide, et ajakirjanik edastab jahimeeste laimu, ja ta soovis vastata pikemalt järgmisel päeval. Toimetus on seisukohal, et seega ei saa kuidagi olla nõus, et Eleri Lopp ise ei kinnitanud, et tema kohta esitatud väited karujahi korraldamise kohta olid laim ja vale. Vastavalt kokkuleppele saatis ajakirjanik Eleri Lopule valmis kirjutatud artikli tutvumiseks 13. novembril ja jättis vastamiseks piisavalt pika ajavahemiku – soovis vastust 15. novembriks. Ajakirjanik kasutas loo esialgses pealkirjas sõna "kahepalgeline", kuid tulles vastu Eleri Lopu soovile, eemaldas toimetus selle sõna pealkirjast, kuna see polnud loo konteksti mõttes otseselt vajalik. Siiski on toimetus seisukohal, et sõna ei olnud sobimatu ja ei teinud kaebajale kuidagi liiga.
Pressinõukogu otsustas, et Virumaa Teataja ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja võimaluse jahimeeste väiteid jahtide korraldamise kohta kommenteerida, sest ajakirjanik esitas seda teemat puudutava küsimuse kahel korral. Pressinõukogu leiab, et artikkel ei ole hinnanguid andev ega kallutatud. Samuti ei ole loo esialgne pealkiri eksitav.