Kunda noor vägilane teeb mehetegusid

Jõutõstja Andrei Koplik treeningul. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kunda noormees Andrei Koplik (22) on Eesti lootustandvamaid jõutõstjaid, kes on teinud edukalt sporti töö ja õpingute kõrvalt.

Tutvustage lühidalt jõutõstmist - oma lemmikspordiala.
Jõutõstmine koosneb kolmest eraldi alast. Esimene ala on kükkimine, milles võetakse kang turjale, fikseeritakse algasend ning kohtuniku käskluse peale laskutakse kükki, nii et puusaliiges on allpool põlveliigest, ja tõustakse algasendisse tagasi.

Teine ala on lamades surumine, mis peaks olema tavainimesele ehk kõige tuttavam. Pingil lamades võtab suruja kangi sirgetele kätele. Kui sportlase asend on korras - pea ja puusad pingil ning jalad liikumatult -, annab kohtunik käskluse "start". Suruja laseb raskuse rinnale ja käskluse peale surub selle üles.

Viimane ala on jõutõmme, kus tõmbaja peab kangi sujuvalt puusadeni maast lahti tõstma. Kui põlved on lukustatud ja õlad sirgelt, annab kohtunik käskluse kang maha asetada. Minu enda lemmik- ja trumpala on alati olnud lamades surumine.

Kõigi kolme ala puhul kannab sportlane spetsiaalset riietust: küki ja jõutõmbe ajal trikood ja lamades surumises särki, mida kasutatakse tulemuse parandamiseks ja vigastuste eest kaitsmiseks.

Mis võlub teid selle spordiala juures?
Praeguseks on sellest alast lihtsalt suur vaimne ja füüsiline sõltuvus saanud. Võib-olla on võluv seegi, et Kundas on olemas hea võimalus jõutõstmisega tegeleda - jõutõstmise varustusega jõusaal, mis asub kodu ligidal. Selliseid jõusaale on Eestis vähe. Enamik jõusaale on sisustatud masinatega, jõutõstjad aga vajavad vabaraskusi.

Loomulikult on ju ka tegemist tõsiselt mehise alaga.

Kui vanalt jõutõstmisega tegelema hakkasite?
Alustasin umbes 14-15aastasena. Tegelesin varem vabatantsuga. Tahtsingi jõusaalis tantsimise jaoks paremat füüsilist vormi saada. Nelja aasta jooksul tegelesin nii tantsu kui jõutrenniga, siis aga loobusin tantsimisest ja jätkasin jõutõstmisega.

Kuidas näeb välja teie treening?
Treening näeb välja väga erinev, sõltuvalt perioodist 3-6 päeva nädalas. Võistlusvälisel perioodil treenin iga ala kord nädalas, pluss lisaharjutused.

Võistluseelsel perioodil on trenne tihedamalt. Esimestel aastatel tegi treener mulle kavad, viimastel aastatel olen ise teinud. Nädala algul treenin tavaliselt jalgu, keskpaigas ülakeha ja nädalalõpul seljalihaseid.

Kui palju olete võitnud medaleid ja püstitanud Eesti rekordeid nii noorte, juunioride kui meeste klassis võisteldes?
Kaks pronksi, neliteist hõbedat ja seitse kulda, mis on saadud nii noorte, juunioride kui ka meeste klassis võistlemise eest.

Rekorditest väga täpset ülevaadet pole. Olen umbes kümnel korral rekordeid parandanud, kuid kolm neist on siiani püsima jäänud: kehakaalus kuni 67,5 kg juunioride kolme ala kogusumma 580 kg, samas kehakaalus lamades surumises nii juunioride kui seenioride tulemus 170 kg.

Milline on olnud meeldejäävaim võistlus ja medalivõit?
Meeldejäävaimad on kindlasti olnud 2007. aasta jõutõstmise maailmameistrivõistlused Prantsusmaal. Medalit ei õnnestunud sealt küll tuua, aga lamades surumise neljanda kohaga jäin ma väga rahule. Medalivõitudest 2006. aasta parimaks juunioriks saamine.

Töötate ASis Lajos logistikuna. Kuidas olete suutnud töö kõrvalt edukalt sportida?
Loomulikult on see raske olnud. Lisaks töötamisele ja sporditegemisele käin ka Mainori kõrgkoolis, mille tõttu pole ka viimaste aastate tulemused olnud nii head, kui oleksin soovinud.

Sellest aastast peaks kergemaks minema, sest kooli lõpuni on veel vähe jäänud. Seega üritan järgmise aasta Eesti meistrivõistlustel jõutõstmises endast rohkem anda.