Pankurid edastasid Rakvere seminaril positiivse sõnumi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankadel on põhjust jälle lipud julgelt lehvima panna, sest teateid majanduse toibumisest tuleb nii Eestist kui mujalt maailmast.
Pankadel on põhjust jälle lipud julgelt lehvima panna, sest teateid majanduse toibumisest tuleb nii Eestist kui mujalt maailmast. Foto: Meelis Meilbaum

Läinud nädalal Rakvere linnuses peetud majandusseminaril kohtusid põllumajandusettevõtjatega Swedbanki pankurid, kes tutvustasid viimaseid arenguid maailma ja Eesti majanduses ning rahaturgudel.

Swedbanki juht Eestis Priit Perens esines ettekandega "Maailm on täna parem, kui oli kuus kuud tagasi." Tema arvates on määramatuse aeg majanduses ja rahanduses läbi.

"Börsid tõusevad, tooraine ja energia hinnad tõusevad, raha on turgudel jälle kättesaadav," kommenteeris Perens. Ja positiivseid arenguid kinnitab see, et Saksamaa, Prantsusmaa, Hiina, India ja viimastel kuudel USA majandus näitab kasvutendentsi.

"Maailmamajanduse elavnemine annab lootust, et ka Eesti hakkab väljuma ­prae­gusest kriisist," ütles pankur.

Priit Perens meenutas, et pärast Läti valitsuse interventsiooni Parex panga toetuseks ootas maailm Balti riikide valuutade devalveerimist.

"Tänu reservidele ja konservatiivsele fiskaalpoliitikale õnnestus Eestil naabritest eristuda. Hetkel on Eesti välisinvestoritele veel liiga riskantne, kui täidame Maastrichti kriteeriumid, on oodata uute investeeringute lainet Eestisse," kõneles Perens.

Esimestest positiivsetest arengutest Eesti rahaturul räägib tõik, et kui esimesel poolaastal kasvas järsult pankadele tähtajaks tasumata laenude osakaal portfellis ja eraldised laenukahjude reservis, siis kolmandas kvartalis tähtaja ületanud laenude kasv peatus.

"On esimesi märke laenuturu elavnemisest," ütles Perens
Swedbanki laenujuhtimise üksuse analüütik Urmas Simson tõi makromajanduse praeguse arenguna välja, et tarbimi­se kokkutõmbumine on palju ­suurem kui kaotused ekspordis.

"Kui 2008. aastal oli Eesti riigi jooksevkonto defitsiit 23,4 miljardit krooni, siis 2009. aastal ootame jooksevkonto ülejääki ligikaudu 7-8 miljardit krooni. Eesti majanduse tänane impordi tarbimise tase vastab sellele, mida me ise lisandväärtusena toodame ja muule maailmale pakume," kommenteeris Simson.

Analüütik ütles, et siseturule suunatud sektorites kohanemine jätkub.


"Nendes sektorites tekkis pakkumine, mis ei vastanud pikaajalisele jätkusuutlikule tarbimisele. Suurem ülepakkumine oli ehituses, kaubanduses ja ehitusmaterjalide tootmises.



Majandusnäitajatelt ollakse tagasi aastates 2005-2006. Nimetatud sektoritest on tulnud suur osa tänasest tööpuudusest," selgitas Simson. Tema arvates on tööpuuduse kiireima kasvu periood läbi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles