/nginx/o/2009/04/24/168242t1hd463.jpg)
Nii võib väita küll - tal on pesa kunstmuruga staadioni servas kõrge kuusepuu võras.
Ilme Post: Kõrvukräts hakkas Rakvere asukaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munadest koorus kolm järglast, helehalli kakerdavat udupead. Neil õnnestus garaažikatustel ukerdades ellu jääda – ei langetud vareste saagiks. Aegamööda õpiti ka lendama, algul oksalt oksale, siis puult puule.
Praeguseks osatakse õhtuhämaruses ühest puudesalust teisegi lennelda. Kogu seda kasvamise aega saadab kakutibude tugevahäälne piiksumine – sellega tahetakse hiirejahilt tulevale vanalinnule teada anda: ma olen siin! Vanalinnud korraldavad noorte elu koera klähvimist meenutava sekkumisega.
Piiksumine sunnib kaskede alt möödujaid üles puude võrasse vaatama. Näib, et õhtuti tuleb linnuhuvilisi linlasi siiakanti lausa sihilikult, et oma kõrvaga seda suvehäält kuulda. Kannatlikumad ka näevad “rätsusid”: kas saagijahilt naasmas või puuvõras istumas. Vanalinnud on pruunikates toonides.
Vaatab sulle kõrgelt oksalt alla, tõstab sulgedest “kõrvad” üles, märgiks – ma näen küll sind!
Linnud pole suured, millest ka rahvapärane nimi – väike kõrvik.
Kõrvukrätsi märgati paar suve tagasi ka Tuule tänava kandis. VT 28.07.2008, kus kirjutati nii: Teine Tuule tänava elanik rääkis samuti, et enda elamise lähedal kuuleb ta kakke esmakordselt ning hämaras tegutsema asuvad linnud häälitsevad nii valjult, et kohati on isegi lahtise aknaga raske magada.
Ornitoloog Riho Kinks ütles, et Eestis elab kahte liiki kakke, kes võivad tulla elama inimese naabrusesse - nendeks on kodukakk ning kõrvukräts. Tema sõnul kodukakk vilistavat ega piuksuvat häält ei tee.
“Tõenäoliselt on tegemist kõrvukrätsu poegade piuksumisega,” arvas ornitoloog, kelle sõnul on pojad juba pesast väljunud ning õpivad saaki jahtima. Vanalind teeb ornitoloogi kinnitusel tõepoolest häält, mis sarnaneb koera klähvimisele.
Kinksi sõnul on kõrvukräts välimuselt üsna sarnane kassikakule, kes on aga Eestis võrdlemisi haruldane ning linna elama ei tule.
Kinks ütles, et kõrvukrätsude pesitsemine linnakeskkonnas pole väga haruldane, kuid mitte ka päris igapäevane. Väga suure liiklusega kohti kõrvukrätsud siiski väldivad.
Eestis arvatakse pesitsevat 1000-1500 kõrvikrätsu haudepaari. Lind pole looduskaitse all, kuid osade spetsialistide arvates võiks siiski olla: hävitab hiiri.
Aga nahkhiired võiks ta siiski rahule jätta, arvab selle loo autor.