Varesed käivad kalmistul küünalde kallal

Kalmistutel lõhkuvad varesed toksivad ümber küünlaid ja laternaid. Lindudel on nii palju jõudu, et nad suudavad isegi kujukesi ümber lükata.

FOTO: Marianne Loorents

Eelmisel nädalal nägid Tapa linnakalmistul lähedaste haudadel käinud või lihtsalt jalutanud inimesed kurba vaatepilti: haudadel olid ümber lükatud küünlad ja klaasist laternad, samuti mõni väiksem hauale pandud kujuke.

Selline pilt ei avanenud küll tervel surnuaial, vaid selle ühes osas järjestikustel hauaplatsidel. Osa laternaid olid ka tühjad, küünlad nende seest olid seletamatul kombel kaduma läinud.

Iseenesest asjad haudadel ümber ei kukkunud, kuid seal ei käidud ka vandaalitsemas.

Hoopis varesed on need, kes kalmistul pahandust kipuvad tegema. Tapa vallavanem Alari Kirt ütles, et lisaks asjade ümberajamisele nokivad linnud ka küünlavaha. Ta tõdes, et kalmistutöötaja on mitmel korral pidanud inimestele olukorda selgitama.

Linde aga paraku vastutusele võtta ei saa ning tulemuslikku viisi sellise nähtuse vastu võitlemiseks pole samuti.

Kirt tõdes, et lindude tuuseldamine haudadel on paljuski inimeste endi põhjustatud, sest on neid, kes toovad haudadele kommi, küpsist ja muud söödavat, ning varesed käivad seda jahtimas. Ühtlasi toimetavad nad ka küünalde kallal.

Loodusmees Peeter Hussar ütles, et varesed on uudishimulikud linnud küll ning saavad selliste esemete ümberlükkamisega edukalt hakkama, kuid küünaldega maiustamine pole siiski tavapärane nähtus. Küünlavaha ei ole loomade ega lindude organismile hea ega vajalik ning selles ei peaks olema ka midagi niisugust, mis neile eriliselt maitseks.

Hussar meenutas aastatagust juhtumit, kui karud käisid puistamas Esku kalmistut ning seal avanes trööstitu pilt: küünlad olid ümber lükatud, jagu oli saadud ka rauast laternatest. Mesikäpad kui suured loomad tekitasid märksa rohkem kahju ning lükkasid kummuli ka hauaplaate. Sarnane on juhtumite puhul aga see, et karudki olid küünlaid süüa proovinud.

“Tookord sai asjatundjatega nõu peetud ning jõutud järeldusele, et karupojad koos emaga ei otsinud ilmselt süüa, vaid pigem võis põhjus olla uudishimus,” kõneles Peeter Hussar.

Eesti ornitoloogiaühingu kontorist ei osatud samuti põhjendada, miks linnud küünavaha nokivad: sellist asja tuleb tõesti ette, kuid selle põhjused on jäänud ebaselgeks.

Tagasi üles