Vaja on igasugust õpilasmalevat ja mida rohkem erinevaid variante, seda parem, sest neid on alati liiga vähe. Neli malevapaika Lääne-Virumaal on tänuväärsed, aga rakendust vajavaid lapsi-noori on ju kõigis asulates.
Juhtkiri: Malevasuvi pakub huvi
8. juuli 2011, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui koledal nõukaajal ei olnud koolilastel oma suve sisustamisega eriti probleeme, sest tööd leidus igal pool ja kõikvõimalikud laagrid olid sümboolse hinnaga, siis praegu on kooliõpilasel suveks küllalt keeruline tööd leida. Raha, mis õpilasmalevas teenitakse, ei ole küll teab mis suur, aga ühiskonna seisukohast on ülioluline see, et lastes kasvatatakse tööharjumust, mida linnalapsel on mujalt väga keeruline saada.
Tore seegi, et üheskoos midagi tehakse ja noored vähemalt mingiks ajaks arvutite tagant minema kistakse. Kui linnamalevad võimaldavad kodust iga päev pooleks päevaks töölkäimist, siis linnavälised SA Õpilasmaleva laagrid on ööbimise ja töövälise programmiga. Nii näiteks Kulinal Aartika Puhkekeskuses paiknev malevarühm on teatri- ja tantsuteemaline. Malevlastele pakutakse iga päev paar tundi teemakohast tegevust – teater ja tants vahelduvad üle päeva.
Suur huvi ja minutitega täitunud malevakohad näitavad, et laste ja noorte tahtmine suvel midagi asjalikku teha ja raha teenida on kordades suurem kui võimalused selleks. Ja meie, täiskasvanud, muudkui nuriseme, et lapsed on laisad, lorutavad niisama või istuvad ilusal suvepäeval arvutis. Aga kuhu neil minna? Väiksemad mängivad õues palli või luurekat, aga teismelised on puhta ula peal. Ja parem siis juba kodus arvuti taga kui kusagil oma noort jõudu mittesihipäraselt rakendamas või puhtast igavusest mõnuaineid manustamas.
Võib-olla tuleks ka kuidagi nõukaajal levinud timurlust edasi arendada. Praegu võib vabalt olla nii, et poiss igavleb kodus, samas on aga alevi teises otsas vanatädi, kel hädasti vaja murupügajat või puulõhkujat. Aga kuidas nad kokku saaksid?