Võitlus Rakvere haigla pärast

Rakvere haigla juhatus ja omanikud võitlevad selle eest, et maakonnas oleks võimalik saada kvaliteetset tervishoiuteenust. Foto: Meelis Meilbaum

Haigekassa plaan koondada enamik erialasid paari kõrgema etapi haiglasse jätaks ka Lääne-Virumaa halvimal juhul ilma kohapealsete arstideta.

Praegu käivad arutelud sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja haiglate vahel. Kuigi kõik on ühel nõul, et tervishoiusüsteemis ümberkorraldusteta hakkama ei saa, pole veel välja pakutud lahendusi, mis kõikidele asjaosalistele sobiksid. Tavainimesele tähendavad planeeritavad muudatused halvemal juhul eelkõige pikemat maad arstini, pikemaid ravijärjekordi – teisisõnu, meditsiini halvemat kättesaadavust, seda iseäranis maainimesele.

Rakvere haigla juhatuse esimehe Ain Suurkaevu sõnul on läbirääkimised haigekassa ja ministeeriumiga alles algusjärgus. Ühe võimalusena näeb haigekassa näiteks seda, et arstid hakkaksid maakonnas visiite korraldama. “See, et arstid mujalt meil käivad, pole iseenesest midagi uut. Meil käiakse juba praegu PERHist, Ida-Tallinna keskhaiglast, Tartust, ja isegi Ida-Virumaalt, näiteks kui meie arstid haigestuvad,” kõneles Ain Suurkaev. “Arst asub seal, kus on ta põhiline töömaht. Kui haigekassal pole raha tööd tellida, väheneb ka arstiabi kättesaadavus. “Kui vanasti oli tellimus nõudluspõhine – kui nõudlust ei ole, siis rohkem ei tee –, siis nüüd on haigekassa rahakott juba mitu aastat miinuses. Ma saan sellest riigi kodanikuna aru, aga me ei saa haiglas öelda, et jätame nüüd pimesoole lõikamata, sest raha ei ole,” rääkis Suurkaev.

Põhiprobleem näib olevat see, et eri institutsioonid vaatavad tervishoiu rahastuse kitsaskohti oma vaatenurgast. Haigekassa eelarve on juba praegu sisuliselt miinuses ja riigieelarvest tervishoiukulutusteks ette nähtud ligi kuuest protsendist ei piisa. “Demograafilisi arenguid arvesse võttes võiks see olla pigem kaheksa protsenti,” selgitas Ain Suurkaev.

Rakvere haigla kuulub ametlikult 15 Lääne-Viru omavalitsusele, kes haigla tegevust ka igal aastal rahasüstiga doteerivad. ASi Rakvere Haigla nõukokku kuulub ka Rakvere linnavolikogu esimees Toomas Varek. “Olen haigla nõukogus olnud ligi kakskümmend aastat, aga nii raskeid läbirääkimisi kui sel aastal pole mul veel olnud,” ütles Varek.

Rahastusprobleemi tõttu on tekkinud näiteks olukord, kus ortopeedi poole aasta tööks haigekassast eraldatud summad võivad juba märtsiks olla otsakorral – ja sellest ravijärjekorrad alguse saavadki. Kui ravijuhtude arv ja nende maksumus on kindlaks määratud ning see summa ületatakse, maksab haigekassa haiglale kinni statsionaaris 30% ja päevases ning ambulatoorses ravis 70% tegelikest ravikuludest.

“Teine probleem on ravimihindade ühtlustamine,” ütles Ain Suurkaev. Statsionaarse õendusravi keskmise ravijuhu maksumus on kõige kõrgem Lääne-Tallinna keskhaiglas – 1890 eurot. Rakvere haiglas on see 944 eurot. Millest see erinevus tekib? “Kui meie ravijuhu maksumust ületame, siis öeldakse, et meile ei maksta lihtsalt selle eest,” selgitas Ain Suurkaev teist rahastusega seotud valuküsimust.

“Kui paar-kolm aastat tagasi polnud Rakvere haiglal pediaatrit, siis räägiti üleriigilises meedias, et Rakvere haigla ei saa hakkama. Tööturul oli lastearsti raske leida, aga me leidsime ta. Täna – ainult kolm-neli aastat hiljem – räägitakse aga sellest, et pediaater tahetakse Rakverest üldse ära kaotada,” kõneles Ain Suurkaev nördinult. “Eesti probleem on see, et tervishoiusüsteemi ei juhita mitte ministeeriumist, vaid haigekassast, ja sealgi teeb seda vaid teatud ametnikkond, kes juhib Exceli tabeli alusel,” ütles Toomas Varek.  “Kui on nii, et raha ei ole, midagi on vaja kinni panna, siis tuleme laua taha ja räägime suud puhtaks. Aga niimoodi jupikaupa hakata haritud inimesi traumeerima – see ei ole normaalne,” lisas Varek.

Ain Suurkaevu hinnangul võib haiglate rahastamise vähendamine kaasa tuua olukorra, kus inimesed pöörduvad aina sagedamini erakorralise meditsiini osakonna poole.

“EMOsse pöördujate arv kasvab iga aastaga,” ütles ta. Samuti võib rahvastiku vananemisest tulenevalt paljude eriarstide koormus hoopis suureneda.