Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil eraldada riigieelarvest täiendavaid vahendeid veel kahe kasarmu ehitamiseks liitlasüksustele.
Liitlastele ehitatakse Tapale kaks täiendavat kasarmut
30. juuni 2016, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt juunis NATO kaitseministrite kohtumisel vastuvõetud otsusele suureneb Eestis liitlasüksuste kohalolek järgmisel aastal, kui siia paigutatakse maaväe pataljoni lahingugrupi suurune üksus.
Seoses selle otsusega on vaja ehitada juurde täiendavalt kaks kasarmut, samuti võib tekkida vajadus täiendada lahingutehnika hoidmis- ja hooldusvõimalusi.
Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et kahe kasarmu rajamist Tapale tuleks alustada võimalikult kiiresti ehk veel sel aastal, et tagada parim vastu võtva maa toetus meie kaitset tugevdama tulevatele liitlasüksustele.
„Tapal avasime just liitlassõduritele mõeldud kasarmu 300 sõdurile, aga eeldatav siia tulev üksus on 800-1000meheline, seega peame rajama kasarmuid juurde,“ ütles Hanso.
„Korralikud elamis- ja teenimistingimused on vähim, mida me saame oma liitlastele nende toetuse eest pakkuda. Meie eesmärgiks on tagada eeskujulikud tingimused nii olmeks kui väljaõppeks.“
Kahe kasarmu eeldatav maksumus on üle 10 miljoni euro. Täiendavate lahingutehnika hoidmis- ja hooldusvõimaluste vajadus selgub koostöös liitlastega, kui täpsustuvad siia tulevate allüksuste vajadused.
Liitlaste maaväeüksused jääks jätkuvalt paiknema Tapa kaitseväelinnakusse, võimaldamaks sisulist koostööd 1. jalaväebrigaadiga, keskpolügooni kasutamist väljaõppe läbiviimiseks soomustehnikaga ning liitlaste koospaiknemist.
Lisaks on Tapa linnakus piisavat ruumi laienemiseks.
Kasarmute ehituskulude katmine 2% SKP-ga määratletud kaitse-eelarve seest tähendaks pikaajaliste plaanidega seotud iseseisva kaitsevõime arendamiseks seatud eesmärkide täitmata jäämist.
Samas on riigikaitse ülesehitamisel väga oluline, et valitsuse kinnitatud pikaajalise arengukavaga ettenähtud kaitsealased võimearendused valmiksid õigeaegselt ning ettenähtud kvaliteedis, tagamaks Eesti iseseisva kaitsevõime tugevus.