Tavalisest elust saab defitsiit?

Neeme Suur
, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neeme Suur.
Neeme Suur. Foto: Mihkel Maripuu

Enamik inimestest elab kõige tavalisemat elu. Tahame oma lapsed kodulähedasse lasteaeda viia või kooli saata, sõita korralikku teed mööda ja hea oleks, kui tööle ja poodi pääseks ühissõidukiga. Soovime turvalist töökeskkonda ja inimväärset palka, samuti nor­maalse hinnaga toidukaupa. Lisaks ei tohiks kodused elekt­ri- ja veearved ahastusse aja­da. Haigestumise korral on loo­­mulik soovida, et perearst või eriarstiabi oleks kättesaadav. Tahame turvalist elukeskkonda ja elada teadmisega, et häda korral jõuab politsei, päästeteenistus või kiirabi meile appi.

Osa neist igapäevastest asjadest on meie endi teha, teine linnade-valdade korraldada ja kolmas riigi kohustus. Mitmed viimasel ajal riigis vastu võe­tud otsused ja pooleliolevad prot­sessid muudavad aga tavaelu üha kättesaamatumaks. Vastukaubaks on rahvale pakutud kodualuse maa­maksu vabastust ja tulumaksu üheprotsendilist langetamist, mis reaalselt astuvad jõusse küll 2013. ja 2014. aastal. Kehv kaup, kas pole?

Miks ma nii arvan? Pea iga päev võib kuul­da uudiseid, et rii­gil tuleb taas mõnd teenust koomale tõmmata. Samal ajal on vähenenud riigieelarvest linnadele ja valdadele laekuva raha osakaal. Majanduslanguse ajal kõvasti alla tõmmatud omavalitsuste tulubaasi taastamisest ei räägi aga keegi.

Kodualuse maamaksu vabastamisega löödi veel üks mõra kohaliku elukorralduse tugisammastesse. Siinkohal on eriti kummastav vaa­data, kuidas reformierakondlasest kolleeg lubab maakonna omavalitsused läbi käia ja neid hädades aidata, pöördudes näiteks rahastamispalvega kultuuriministri poole, kui spordisaali sein laguneb. No tule taevas appi!

Omavalitsused vajavad kindlustunnet, neile on vaja selgeid ülesandeid koos pikaajalise ja stabiilse rahastamisega. Kohaliku elu rahastamisskeem peab ole­ma demokraatlikule Euroopa riigile kohane ning tagama omavalitsuste iseseisvuse.

Siia võib veel lisada riigi pakutavate teenuste käekäigu. Kuuldavasti näeb uus päästekor­ralduse arengukava kontseptsioon ette riikliku päästeteenistuse ja elupäästevõimekuse vähendamise ning vabatahtliku pääste rolli tõusu. Sel juhul kannatavad just maapiirkonnad. Seega makse küll alandame, aga inimestel tuleb end ise päästa, tulekahju kustutada või arstida. Seda juhul, kui sotsiaalministeerium ei loobu kavast koondada perearstid keskustesse ja jätta teenuse kättesaadavuse tagamine omavalitsuste kohustuseks.

Teisalt planeerib riik maakondliku ühistranspordi ülalpidamiseks mõeldud summade kärpimist. Üksikisiku tulumaksu otsustati langetada, et jätta  inimestele mõni euro rohkem kätte, samal ajal kaotati ära erimärgistatud kütuse soodustused, mis vähendavad ettevõtluse konkurentsivõimet. Rahandusminister ütles, et eesmärgiks on koguda enam makse ja viia ellu sotsiaalprogramme. Inimestes tekitavad aga masendust kaupluste hinnarallid ja elektrihinna tõusud.

Kui sellised trendid jätkuvad, muutub tavaline elu paljudele defitsiidiks: igapäevased teenused on kättesaadavad vaid osale ühiskonnast. Ühel hetkel laulupeo lumm hajub ja osa peresid on silmitsi küsimusega – kas saame hakkama või ei.

Valitsuserakonnad lubasid enne valimisi stabiilsust ja kindlustunnet, kuid just sellest tunnevad puudust nii inimesed, oma­­valitsused kui riik tervikuna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles