Maausulistelt nõutakse kombetalituste eest trahvi

100eurosed rahatähed.

FOTO: Liis Treimann.

Teisipäeval määras keskkonnainspektsioon maausuliste Viru kojale 100 eurot trahvi palvuse ajal hiies lõkke süütamise eest.

Enam kui pool aastat kestnud uurimise käigus küsitles keskkonnainspektsioon maausuliste Viru koja juhatuse liikmeid. 11. juunil korraldatud ülekuulamisel lepiti kokku väärteoasja kiirmenetluses ning maausulistele määrati trahviks sada eurot.

Maausuliste Viru koda korraldas mullu 28. oktoobril Lääne-Virumaal Ebavere maastikukaitsealal asuval hiiemäel hingedeaja püha ning teavitas sellest varem avalikkust. Palvuse tarbeks süüdati mäe kaugemas eraldatud osas ajaloolisi tavasid järgides kaks väikest lõket. Sündmusest võtsid osa ka udmurdi ja mari omausuliste esindajad.

Osalejad märkasid eemal puude vahel luuravat punases jopes meest ning kohe pärast kombetalitusest osavõtjate lahkumist jõudis kohale keskkonnainspektor. Järgnevatel päevadel nõudis maausulistelt toimunu kohta selgitusi Väike-Maarja vallavanem ja keskkonnainspektsioon.

Koda saatis ametiasutustele märgukirja, milles nentis, et ametiisikute reageeringud Ebavere hiiemäel toimunud palvusele on liialdatud ning on käsitletavad usulise tagakiusamisena. Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul on juhtunu arusaamatu ning murettekitav. „Mäletame veel, et nõukogude ajal luurasid jõulupühade ajal kirikute juures parteilased. See, et Eesti vabariigis luuratakse põlisrahva hiiepaigas toimuvat palvust ning kõigist selgitustest hoolimata ajaloolise kombetalituse eest karistatakse, on vähemalt veider. Hiies käijaid jälitati ja karistati 17. sajandi nõiajahi päevil,“ rääkis Kaasik.

Eesti on ühinenud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga ning kiitnud heaks rahvusvahelise looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendi. Need ja teised õigusaktid ja suunised tagavad põlisrahvale õiguse segamatult oma pühapaikades kombetalituste täitmiseks.

„Kombetalitused on osa meie kultuuripärandist ja põlisusundist. Hiites lõket süüdates oleme alati arvanud, et see on seadusekuulekas tegevus. Nüüd aga on selgunud, et peame edaspidi hakkama oma esivanemate ajalooliste tavade järgimise eest trahvi maksma“, ütles Ahto Kaasik. Seetõttu oleks hädavajalik vaadata üle Eesti vabariigi õigusaktid, mis takistavad pärimuslike kombetalituste täitmist pühakohtades.

Ebavere hiiemäge on esmakordselt kirjasõnas mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. President Lennart Meri seostas raamatus „Hõbevalge“ Ebavere mäe, kroonikas mainitud saarlaste jumala Tharapita ning Kaali meteoriidi.

Tänapäeval on Ebavere mägi üks väheseid heas seisukorras olevaid hiiepaiku. Paraku on Väike-Maarja vallavalitsuse rajatav spordikeskus hiit oluliselt kahjustanud. Mitmed hiiemäe nõlvad on viimase kümne aasta jooksul rikutud ja seal kasvavad kaitsealused taimed hävitatud. Maastikukaitsealal asuvas hiies on ehitatud teid ja elektriliine ning korraldatud massispordiüritusi. 2011. aastal lükati RMK tellimusel buldooseriga laiali hiiemäe tipp. Koja andmetel ei ole aga seni nende rikkumiste eest kedagi karistatud.

Maausuliste Viru koda ühendab Viru- ja Vadjamaalt pärit põlisusulisi ning on üks viiest Maavalla koja kohalikust kojast.

Tagasi üles