Vilka seltsieluga külakogukond otsustas taastada oma kunagise laadapidamise tava, kusjuures ei kaubelda suurettevõtete masstoodanguga, vaid maarahva enda toodetud kaubaga.
Uudeküla taaselustab külalaada traditsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudeküla seltsielu üks eestvedajaid Katrin Uudeküll ütles, et laada korraldamine on külas üle pika aja esmakordne. "Vanade fotode ja juttude järgi teame öelda, et külas korraldati laatasid rohkem kui 80 aastat tagasi. Nüüd on taas aeg Uudekülas laata pidada," rääkis Katrin Uudeküll, kes lisas, et teiste laatadega nad enda oma võrrelda ei oska. "Teeme ikka asju enda moodi ja oma parema äranägemise järgi. Külalaadal on lubatud müüa oma asju või omatehtud asju," kõneles ta.
Asula vanim elanik, 1920. aastal sündinud Marie Rõuk teadis rääkida, et enne II maailmasõda toimusid laadad Uudeküla mõisahoone juures, kus kaubeldi põhiliselt talutoodanguga. Kui Eesti 1940. aastal okupeeriti, lõppes kohalike laatade traditsioon.
Väärtustatud omatoodang
Laadal kaubeldakse kahes osas. Katrin Uudeküll selgitas, et üks osa laadast annab võimaluse tutvustada ja müüa kohalikku Pandivere piirkonna toodangut, sealhulgas puidust ja metallist tarbeesemeid, naiste ja meeste käsitööd, taimi, talutoiduaineid ning aia- ja metsasaadusi. Müüma võib tulla ka paari-kolme omavalmistatud eset. "Müügiartiklite osas võib olla loominguline. Näiteks võib panna müüki oma põllu servas seisvad kivid 5 krooni tükk, mille üle oleks nii mõnigi linna aiapidaja õnnelik," arvas Uudeküll. Ta lisas, et neilt kui korraldajatelt on juba uuritud, kas külalaadal kaubeldakse ka lihtsate esemetega, näiteks omatehtud rehavartega.
"Osa müüjaid kutsume väljastpoolt, et laadal pakutav oleks võimalikult mitmekesine," lausus Uudeküll.
Huvilisi jagub
Teine osa laadast on niinimetatud kirbuturg, kus inimesed saavad müüa või ära anda enda peres mittevajalikke rõivaid, jalanõusid ja majapidamistarbeid. "Suuremate asjade kohta, mida on tülikas kohale tuua, koostame nimekirja koos kontaktandmetega, selles on meile eeskujuks Väike-Maarjas tegutsev taaskasutuskeskus," rääkis Katrin Uudeküll.
Kunstiõpetaja Maie Telg tuleb laadale oma keraamikataiestega. "Tamsalu kultuurimaja juures on mitu aastat tegutsenud keraamikaring ja meil on tekkinud kohalike keraamikahuviliste sõpruskond, millesse kuulub kümmekond naist," kõneles Telg.
Mõned neist tulevad omavalmistatud keraamiliste esemetega Uudeküla laadale. "Minul on valminud mõned kausid ja vaagnad, mida saab ka praktiliselt kasutada, asetades neile olenevalt suurusest pähkleid, küpsiseid või õunu," ütles Maie Telg.
Tamsalu elanik Osvald Peeti plaanib laadale tulla õiemeega. "Praegu koguvad mesilased nektarit põdrakanepist ja laadal saab pakkuda kõige värskemat mett," sõnas Peeti.
Azari Bõtškov, kel Uudekülas suvekodu, kavatseb laadale tuua mõned temale kuuluvad raamatud. "Ma ei tule nendega äri tegema. Kui inimesele raamat meeldib ja ta seda vajab, võin ka kinkida või vahetada mõne teise raamatu vastu," rääkis Bõtškov.
Uudeküla laat toimub pühapäeval, 16. augustil kella 11-16 Uudeküla külaplatsil, kus leidub tegevust kogu perele.