Kuu aega. Arutasin seda mõtet maakonna suur- ja väikeettevõtjatega, samuti nii maakonna poliitikute kui ka siit riigikokku valitud poliitikutega ning loomulikult pereliikmetega.
Maavanem vastutab maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kahjuks on seadusega pandud küll kohustus, võimalusi kohustuste täitmiseks on vähem.
Seni, kuni pole regionaalarengukava ega selge regionaalne halduskorraldus, seni pole lõpuni selge maavanema roll. Järelevalvefunktsiooni saaks kindlasti suurendada.
Millisena näete maavanema ja maavalitsuse rolli näiteks kümne aasta pärast?
Kümne aasta pärast ei ole kindlasti enam 15 maakonda ega ka maavalitsust.
Mis lahendust näete praegusele prügiprobleemile ja millal on seda oodata? Kuna praegu on natukene absurdne olukord, kus pole prügi ja vanakraami ära andmiseks võimalusi. Ma väga kahtlen, et isikud oma prügi või muud kola majapidamisest 70-100 kilomeetri kaugusele viima hakkavad, eriti praegusel ajal, kui raha niigi vähe. Tean, et olnud juttu jäätmejaama loomisest. Kuid ehk seletate, kuidas see toimib ja millal seda oodata võib?
Kuna prügikorralduse eest vastutavad ennekõike kohalikud omavalitused, siis kõigepealt tuleb ära oodata omavalitsustes juhtide valimised ning seejärel omavalitsuste liidu uus koosseis. Siis on olemas inimesed, kellega prügimajanduse paremat korraldamist arutada ja kellelt ka paremat korraldust nõuda.
Lääne-Virumaal loodi kaks aastat tagasi omavalitsuste ühispanusena omavalitsuste liidu (VIROL) juurde MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, kes plaanib rajada Rakvere suvel suletud prügila lähedusse maakondliku jäätmekeskuse. Praegu on ühingul käsil jäätmejaama rajamiseks taotluse kokkupanek, et esitada see novembris projektikonkursile.
Maakondlik jäätmekeskus hakkab prügi kokku koguma, sorteerima ja pressima. VIROL on saanud kokkuleppele Iru soojuselektrijaamaga, kes hakkab maakonnast eelnevalt sorteeritud ja pressitud prügi põletama.
Pärast maakondliku jäätmekeskuse töölehakkamist paraneb maakonna inimeste prügiprobleem märgatavalt. Praegu tegutsevad jäätmejaamad Kadrinas, Väike-Maarjas Tamsalu ja Simunas. Nende kogemuse põhjal kasutab elanikkond neid aktiivselt.
Mis puutub vanakraami jm pürgi äraveosse 70-100 kilomeetri kaugusele, siis siin saab praegu soovitada elanike omavahelist paremat koostööd, kuidas mitme peale oma prügi regionaalsetesse prügilatesse vedada.
Märksõnaks regionaalreform. Vahepeal oli hästi kuum teema, nüüd enam väga ei räägita. Kuidas te näeks Lääne-Virumaad. Mitu omavalitsust peaks jääma? Ja miks?
Haldusreformi on kindlasti vaja ja mul on sellest oma nägemus. Nagu enne juba mainisin: seni kuni pole veel omavalitsusjuhte paika pandud, siis hetkel on vara rääkida omavalitsuste ühinemisest.
Kindlasti tuleb jälgida omavalitsuste suutlikkust avalike teenuste pakkumisel oma inimestele. Kui omavalitsus seda ei suuda, siis tuleb kaaluda ühinemist. Juba praegu suudavad suuremad omavalitsused pakkuda rohkem avalikke teenuseid kui väikesed.
Maailmasõdade vahel ei olnud kahte Virumaad. Kas peate vajalikuks kahe Virumaa olemasolu? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis milline on teie ettepanek, kuidas taastada ühtset Virumaa?
Praegu peaks jätkama kahe Virumaaga, tulevikus tuleks kaks Virumaad ühendada. Selge on see, et Virumaade ühendamine on seotud üleüldise maakondade ühendamisega, kuna 15 maakonda on Eesti jaoks liiga palju.
Kas sel juhul Virumaa maavalitsus peaks asuma Rakvere linnas või tuleks arvestades näiteks vajadust suurendada riigi kohalolekut hoopiski Jõhvis?
Lääne-Viru maavanemana tahaksin, et maavalitsus asuks Rakveres. Riigi seisukohast võttes peaks asuma Jõhvis, kus asuvad juba ees teised regionaalsed ametid. Maakonna rahvas kindlasti kaotaks, kui ka see ametiasutus Jõhvi viidaks. Kokkuvõttes on otsustajaks siin ikkagi valitsus.
Kuuldavasti olete maavalitsusse inimesi tööle juurde võtnud. Kas see vastab tõele ja mille arvelt teil on võimalik neile palka maksta, sest alles ju maavalitsuses koondati inimesi?
Maavalitsusse on ajutiselt tööle võetud kaks inimest, kellele makstakse palka töövõtulepingu alusel. Maavalitsuses oli osa kohti täitmata (inimesed olid lapsehoolduspuhkusel) ja selle arvelt on saanud inimesi tööle võtta.
Osades omavalitsustes on paras segadus ehitusõiguse järgimisega: ebaseaduslik või valedel alustel ehitamine on üle Eesti toimiv massiline seaduserikkumine. Kas ehitus- ja planeerimistegevuse menetlustoimingud võiks olla koondatud maavalitsuse egiidi alla?
Need menetlustoimingud võiksid olla koondatud küll maavalitsuse alla. Väikesed omavalitsused ei ole praegu suutelised ei palkama ega ka piisavalt koormama nende töödega ei ehitus- ega ka planeeringuspetsialisti. See on seesama väikeste omavalitsuste võimekuse küsimus pakkuda avalikku teenust.
Kuidas hindate kultuuri- ja turismialast koostööd maavalitsuse ja erasektori vahel?
Võiks ja peaks palju parem olema. Kui suured professionaalsed ettevõtjad veel saavad aru koostöö vajalikkusest ja otsivad aktiivselt võimalusi, siis väiksemad pole eriti altid endast märku andma.
Maavalitsus toetab igati kultuuri- ja turismialast koostööd.
Kuidas arendada turismi Lääne-Virumaal? Maakond on ju superilus, potentsiaali oleks enamaks... Kuidas ärgitada ja julgustada kohalikke inimesi rohkem tegutsema?
Koostöö on turismi võtmeküsimus! Tuleb kokku leppida prioriteetsed suunad, mida maavalitsus saab tagant tõugata. Kui me näiteks ütleme, et meie üheks suunaks on loodusturism, siis peame ka kokku leppima selles, mis on sel juhul loodusturismitooted, mida toetame ja mille arengut kavandame.
Kui suuremad tegijad, näiteks mõisad, veekeskus saavad ise hakkama, siis väikesed peavad koondama normaalse turismiketi toimimiseks oma jõud.
Koostööle saab ja tahabki maavalitsus, niipalju kui võimalik, kaasa aidata. Äsja maavalitsuse initsiatiivil Mõdrikul toimunud turismifoorumil kutsusime turismiettevõtjaid üles koostööle.
Et asi jutuks ei jääks, siis esimene kokkusaamine toimub 11.-12. novembril Palmses, kus on kavas turismiettevõtjate koolituse abiga jõuda selgusele ka koostöö olulistes valdkondades, koostöö vormis ja turismitoodetes.
Kuidas kommenteerite väidet, et ostsite endale maavanema koha, mida võib välja lugeda Äripäeva artiklist "Ojulandi peo eest maksis nõuniku firma"?
Kuna tehingut pole olnud, siis ma ei oska seda kommenteerida.
Kuidas suhtute päästeteenistust ähvardavasse palgakärpesse ja koondamiskavasse?
Päästjate koondamisse ei suhtu keegi hästi. Aga kuna üleriigiliselt on kokku lepitud, et kõik asutused kärbivad võrdselt, siis ei pääse sellest ka päästjad. Kindlasti tuleb üle vaadata, kuidas on võimalik väiksema raha eest pakkuda samal tasemel teenust.
Minu ettepanek on päästeteenistustel tagasi minna töötsüklile, kus nad tegid 24 tundi tööd ja sellele järgnes 78 tundi vaba aega. See võimaldaks päästjatel vabal ajal mujal tööl käia ja annaks neile lisateenistust.