Turismiettevõtjad otsisid koolitusel uusi koostöövõimalusi

Tänapäeva turist ei soovi ainult vaadelda, vaid tahab ka ise palju proovida ja teha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Turismikoolitusel Palmses rõhutati koostegutsemise vajadust ning korraldatavate kultuuriürituste paremat rakendamist turismi heaks.

Lääne-Viru maavalitsus korraldas 11. ja 12. novembril Palmses turismiteemalise koolituse. Esimesel päeval keskenduti sellele, et maakonna ettevõtjad hakkaksid võimalikke kliente nägema ühtmoodi ja teeksid nende siia meelitamise nimel koostööd.

Teisel päeval võeti arutada tekkinud ideed. Ettevõtmise tulemusena moodustub ettevõtjate nn turismiklubi ja virtuaalne suhtlusklubi, leidmaks võimalusi, kuidas müüa oma tooteid nii, et need eristuks muust Eestis pakutavast.

Reklaamist ei piisa

Maavalitsuse turisminõuniku Monika Sooneste sõnul on maakonnas kolm turismi põhisuunda: loodus-, kultuuri- ja spaaturism, kuid siinne eripära on veel leidmata.

"Meil on maakonnas aasta jooksul umbes kümme kultuurisündmust, mis võiks olla rahvusvaheliselt rohkem reklaamitud, kui need tänasel päeval on. Kõige parem näide sellest, mis töötab rahvusvaheliselt juba täna, on naisekandmine," kõneles Sooneste ja lisas, et selliseid üritusi tuleb turismi heaks rohkem ära kasutada, sest maakonna tõmbenumbrid ei ole ainult Lahemaa, Palmse mõis ja Aqva.

Maakonda reklaamides aga ei taheta Sooneste ütlusel enam minna kaasa tavalise turundusega, et "teeme 1000 trükist ja osaleme messidel", vaid soovitakse ära kasutada sotsiaalset turundust ja moodsamaid kanaleid, nagu YouTube'i, Twitterit.

Arma ratsatalu perenaine Mare Kalme tunnistas, et sellest, kui panna värviline reklaam lehte ning jääda ootama klientide saabumist, ei piisa.

"Aeg-ajalt tuleb seda teha, andmaks endast kõigile märku, et oled olemas, aga konkreetse kliendini jõudmiseks on sellest vähe," lausus ratsatalu perenaine, kellel seitsmeaastane ratsatalu pidamise kogemus.

"Meil on juba välja kujunenud sihtgrupp: lapsed ja noored, kellel on oma suhtlemiskohad, kus nad saavad kokku. Üks kirjutab, et käis Arma ratsatalus, järgmine küsib, kuidas seal oli," kõneles Kalme neistsamadest moodsatest kanalitest nagu Soonestegi.

Mida naaber teeb

SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ütles, et kuigi piirkonnas tegutseb palju turismiettevõtteid - kes majutab, kes annab süüa, kes lõbustab -, pole ettevõtjatel aega hooajal üksteisega suhelda, sest kõik teevad tööd.

"On kasulik rääkida, mida üks või teine teeb ja mida ta arvab järgmisest aastast. Me ei tea, millega tegeleb Kuusiku talu, ehkki ta teeb huvitavaid asju. Aga seda on vaja teada, et paremini koopereeruda," rõhutas Leemets.

Tarbija muutub üha kiiremini

Koolitusel kõnelenud ekspordi akadeemia konsultant Jakob Saks rõhutas, et tarbija muutub järjest kiiremini.

 "Nagu öeldakse, viimase 15 aastaga on tarbija rohkem muutunud kui viimase 500 aastaga," tõi ta näite.

Tänapäeva tarbija või turist on märksa individualistlikum, ta otsib rohkem elamusi, tema jaoks on tähtis kogemus.
Ta ei ole nõus olema passiivne vastuvõtja, vaid tahab ise protsessis osaleda.

"Väga palju kiputakse eeldama, et klient on selline ja tahab seda, aga tegelikult võib eeldustega väga alt minna," nentis Saks.

Suurim viga, mida Saksa sõnul tehakse, on see, et ettevõtja pakub turistile, mida tal on, kuigi tegelikult peaks pakkuma hoopis seda, mida turist ootab.

Teine oluline aspekt on koostöö.

Kõik üritavad ainult ennast reklaamida, kuid keegi ei tule Eestisse ainult ühe konkreetse atraktsiooni pärast, mistõttu tuleb müüa kogu regiooni tervikuna.