2009. aasta alguseks oli isegi majandusest kaugelseisvatele inimestele selgeks saanud, et kriis kogub tuure nii maailmas kui Eestis, sealhulgas Lääne-Virumaal, sagenesid negatiivsed uudised, sekka mõni positiivne sõnum.
Majandusaasta tõi muret ja kinkis ka veidi rõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal oli jaanuari alguses tähtsamaks majandussündmuseks Eesti moodsaima elektrialajaama käikulaskmine Rakveres. 6. jaanuaril võttis OÜ Põhivõrk ehitajalt vastu renoveeritud Rakvere alajaama. Projekti maksumus oli 58,9 miljonit krooni ja uuenenud Rakvere alajaamal on tähtis koht piirkonna elektriga varustamisel.
16. jaanuari Virumaa Teataja (VT) kirjutas kinnisvaraturul oodatud hinnarallist. Nüüd juba languse kursil. Selleks ajaks olid hinnad Lääne-Virumaal odavnenud 2007. aasta buumiaegse tasemega võrreldes kolmandiku võrra. Kuid langustrend kogus alles tuure.
22. jaanuari leht andis teada, et paefirmad Viru Paas ja Paeroos alustasid majanduslangust trotsides koostööd, valmistamaks uudistootena karplubjakivist dekoratiivseinu. Mõlemad firmad on majanduskriisi valule seni vastu pidanud.
Kinnisvarafirmad alustasid ühinemist või lõpetasid suisa tegevuse. Pindi Kinnisvara AS ostis jaanuaris ASi Vestman Teenused ja koos selle ühinemisega tulid muutused Rakvere kinnisvarabüroode töösse.
Majandussurutis andis jaanuaris endast märku ka kaubanduses. 19. jaanuaril sulges uksed pea kaks aastat Rakveres tegutsenud Mööbliait.
24. jaanuari VT kirjutas, et "kui 2008. aastal olid Lääne-Virumaal sunnitud tegevuse lõpetama kuus keskmise suurusega piimafarmi, siis tänavu kurdavad vähenevate kokkuostuhindade tõttu raskuste üle juba suurtootjadki". Õnneks pole farmide suurt pankrotilainet senini olnud.
Ka pangad hakkasid laenukraane kinni keerama.
30. jaanuari ajaleht teatas, et SA Rakvere Teatrimaja korraldatud riigihankele 23 miljoni krooni suuruse investeerimislaenu võtmiseks ei laekunud tähtajaks ühtegi pakkumist.
Ettevõtted, kellel hakkas hästi minema, olid pandimajad. 5. veebruari VTs oli kirjas, et viimastel kuudel on Rakveres tegutsevate pandimajade klientide arv kasvanud. "Laenu võetakse näiteks telefonide, arvutite, tööriistade ja telerite tagatisel."
12. veebruari VTst sai lugeda, et firma Uhtna Talutehnika, kes Lely lüpsirobotite paigaldamisega tegi Eesti farmide moderniseerimise ajalugu, pakub Robora robotlautade näol uut kvaliteeti. Kahjuks läks 1992. aastal asutatud firma sügisel pankrotti. 13. veebruari ajalehes kirjutati: "Kui veel paari aasta eest käisid omavalitsusjuhid ehitusfirmasid palumas, et need riigihangetel osaleksid, siis praegu käib tihe rebimine iga objekti pärast."
Ehitusturule oli saabunud karm aeg, mis kestab tänaseni. Veebruariks oli selge, et Lääne-Viru omavalitsuste eelarved tulevad 2009. aastal varasematest oluliselt konservatiivsemad.
Seda nii majanduslikult raske olukorra kui ka valitsuse kavandatavate kärbete tõttu. Eriti valusalt annab kriis tunda autotranspordiettevõtete töös (VT, 19. veebruar). Seda oli näha ka teedel, kus veokeid jäi üha vähemaks.
