Porkuni järvel lubatakse taas kala püüda

Külmale vaatamata jagus Porkuni järvele kalastajaid. Foto: Ain Aasa

Alates 1. jaanuarist on Porkuni järvel jälle lubatud harrastuspüügi vahenditega kalapüük, aasta esimestel päevadel käis järvejääl õngitsemas hulga sikutimehi.

MTÜ Porkuni juhatuse esimees Ain Aasa rääkis, et järvel oli alates 2008. aastast kalapüük harrastuspüügi vahenditega keelatud.

"Porkuni järv kuivas varasematel aastatel mitu korda kokku, mille tõttu said järve kalavarud tugevasti kannatada ning vajasid kaitset," ütles ta.

Õngitsemise taaslubamine järvel meelitas ligi harrastusõngitsejaid nii lähedalt kui kaugelt.

Kalavarud taastumas

Keskkonnakaitse juhtivinspektori Vatslovas Budrikase sõnul õngitses näiteks 2. jaanuaril Porkuni järvel 39 inimest ja kalaõnne jagus. "Möödunud laupäeval püüti Porkuni järvest kümmekond haugi, kellest pirakaim kaalus 2,7 kilo. Lisaks hulga ahvenaid. Suuremad püütud ahvenad olid 300grammised," kõneles Budrikas.

Ta tundis heameelt, et kunagised jõupingutused Porkuni kalavarude päästmisel on vilja kandnud.

Budrikas organiseeris Porkuni järve kuivamise perioodil kalade päästmist, transportides neid madelautoga veetünnides Äntu järvedesse ja kalakasvandusse ning tõi Porkuni järve veehulga taastumisel kalad sealt tagasi.

Kokku päästeti üle 1400 haugi ja muid kalu umbes 500 kg.

Samuti organiseeris ta korjanduse ja tõi Haaslava kalakasvandusest 2006. aastal Porkuni järve 1200 karpkala ja 600 aastast linaskit.

Tookordne päästeoperatsioon ja vahepealne püügikeeld aitasid taastada Porkuni kalavarud.

Vatslovas Budrikase sõnul on haugid nelja aastaga tublisti kaalus juurde võtnud, sest päästeoperatsiooni ajal olid need põhiliselt kilogrammiraskused.
2006. aastal tekkis Vatslo­vas Budrikasel mõte hakata uurima kalade kasvutingimusi Porkuni järves.

"Selleks tõin Tartust loodushoiu keskusest märgised ja märgistasime 100 haugi," rääkis Bud­ri­kas. Loodus­kaitse­inspek­toril on palve, et kui keegi püüab kinni märgistatud haugi, tehku kindlaks kala pikkus ja kaal ja teatagu andmed talle. "Punast värvi märgis on kala seljauime küljes," lisas Budrikas.

Mõnus tegevus

Üks Porkuni järve kalavarude taastajaid Ain Aasa kõneles, et oli samuti järvejääl püügiõnne proovimas. "Käisin õngitsemas, et saada ülevaade, kuidas on kalavarud vahepealsete aastatega taastunud," rääkis Aasa.

"Minul näkkas ahvenaid, kuid osa neist tuli vette tagasi lasta, sest kalad olid alamõõdulised. Kuuldavasti toimisid nõnda ka teised õngitsejad ja see on kalameheeetikale mõeldes igati positiivne," kõneles Aasa.

Ain Aasa toonitas, et kalapüügiõhinas ei unustataks ohutust.

"Kuigi aastavahetusel jagus pakast parasjagu, on jääolud Kaieallika ja Külmallika juures ohtlikud. Jää järve toitvate allikate kohal on esialgu veel habras ja jääle minek võib kalastajale külma suplusega lõppeda, nagu juhtus ühega õngitsejatest möödunud laupäeval," manitses Aasa.

"Kalapüüki tuleb võtta mõnuga ja mitte ainult suurt saaki jahtida. Porkuni loodus on aasta läbi kaunis ja õngitsemise kõrval peaks aega leidma ka selle nautimiseks," arvas Aasa.

Porkuni kauaaegne elanik Peedu Vipper lisas, et kohalik rahvas on saanud tagasi meeldiva võimaluse. "Olen koos lastega kalal käinud ja see on pakkunud toredaid hetki," sõnas Vipper.