Simuna päästekomandolt enam abi ei saa

Simuna päästekomando suleti aasta alguses. Pilt on tehtud ajal , kui Simuna komando mehed Enn Aruvainu (vasakul) ja Valdur Kasemets olid tööl viimaseid päevi.

FOTO: Meelis Meilbaum

Päästeamet likvideerib 20. jaanuarist Simuna komando, mille neli päästjat jätkab tööd Väike-Maarjas ja kolm koondatakse. Kohalikud elanikud on mures turvalisuse vähenemise pärast.


Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann kinnitas, et viimast päeva on Simuna päästekomandos valve 19. jaanuaril ning see lõpeb keskööl. Kõigile meestele pakuti võimalust jätkata tööd Väike-Maarja päästekomandos, kuid osa valis koondamise.


Simuna komando sulgemist põhjendas ta sellega, et Väike-Maarja ja Simuna komando asuvad lähestikku, nende vahemaa on vaid 12 kilomeetrit, ning kaks teeninduspiirkonda on võimalik ühendada.

Liiga vähe päästjaid

Holzmanni sõnul on probleemiks ka see, et Simunas on tööl vaid seitse päästjat, mistõttu on umbes pooltel päevadel aastas valves ainult üks inimene.

"Isikkoosseis on seal liiga väike, et põlevasse hoonesse suitsu sisse sukelduda, peab olema vähemalt kolm meest," selgitas ta.

Ja kuigi Simunas on paremad olmetingimused kui Väike-Maarjas, ei ole mõistlik komandot Simunasse üle viia.

"Peame arvestama ka reageerimiskiirusega ning asulatevaheliste kaugustega. Väike-Maarja asub piirkonna keskel, sealt saab välja sõita nii Tamsalu, Rakke kui Simuna poole."

Holzmann väitis, et Väike-Maarja komando väljakutsete arv on Simunaga võrreldes oluliselt suurem.

"Kui Simuna komando sai eelmisel aastal 55 väljakutset, siis Väike-Maarjas on neid keskmiselt 200," tõi ta võrdluse.

Samuti ei ole võimalik mehi juurde palgata, et Simunas isikkoosseisu suurendada, sest igas komandos on kehtestatud optimaalne päästjate arv, arvestades seda, kui suur on piirkond, kui lähestikku asuvad majad, kui palju on ohtlikke hooneid.

Ja praegu on nii mõneski komandos mehi vähem, rääkis Ida-Eesti päästekeskuse direktor.

Väike-Maarja ja Simuna komando pealik Mati Kõiv ütles, et Simuna komando reageerimispiirkond on üsna suur, kattes täielikult Laekvere valla ning osaliselt Väike-Maarja, Rakke ning Vinni valla territooriumi.

"Kindlasti pikeneb kaugematesse küladesse kohalejõudmise aeg," arvas Kõiv.


Kas ikka hoiab kokku?


Simuna komando meeskonnavanem Valdur Kasemets leidis, et tegelikult läheb komando sulgemine riigile kallimaks, kui sellest kasu tõuseb.

"Hoonet peab ju edasi soojana hoidma, mis tähendab, et kulub elektrit. Koondamistasude peale läheb umbes pool miljonit krooni."

Kasemets ütles, et praegu käib ärategemine ärategemise pärast. "Muidugi on meil koosseis väike, seda ei saa eitada. On suur erinevus, kas saata kohale üks-kaks või neli meest. Aga kui neli meest jõuab kohale pool tundi pärast väljakutset, pole ju enam midagi päästa," rääkis ta.

Valdur Kasemets ning samuti eile Simuna komandos valves olnud meeskonnavanem Enn Aruvainu, kes kumbki Väike-Maarja komandos tööd ei jätka, olid veendunud, et lähtuda ei saa ainult väljakutsete arvust.

"Sellel aastal ei olnud kulu- ja metsapõlenguid," märkis Kasemets. Ka leidis ta, et mõnikord jääb arusaamatuks, miks saadetakse Väike-Maarja mehed Simuna lähedale puid teelt kõrvaldama, kui sellega saaks edukalt hakkama kohaliku komando mehed.

Meestel on Simuna komandost kahju lahkuda sellegi pärast, et seal on väga korralikud ruumid, suure osa remonditöid on ära teinud nad ise oma kätega. On näiteks hubane puhkeruum, võimalus trenni teha, köök, korralik WC.

Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ütles, et otsus Simuna komando sulgeda vähendab kindlasti inimeste turvalisust.

"On ju selge, et paljudesse kohtadesse kohalejõudmise aeg pikeneb, sest vahemaad ju pikenevad. Selle raha, mis komando ülalpidamiseks kulub, oleks saanud küll mujalt kokku hoida," arvas vallavanem.

Tagasi üles