/nginx/o/2009/08/25/225634t1h4a75.jpg)
Pea 60protsendiline hinnalangus on rahakamad kinnisvaraostjad aktiivseks muutnud. Praeguse hinnataseme puhul nähakse kinnisvarasse investeerimisel taas perspektiivi.
Kommentaar: Ostjad näevad kinnisvara taas investeeringuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere ja Lääne-Virumaa turg hakkas 2009. aasta II pooles varjusurmast väljuma. Kui varem tehti Rakvere linnas üksikud tehingud kuus, siis sügiskuudel on see arv stabiilselt kasvanud enam kui kümnele korteriomanditehingule, lisaks eramute, elamumaade ning maakondlikud tehingud.
Ostjaskonna hulgas annavad tooni ilma laenuta ostjad.Mõnevõrra üllatav on ostjate lai nivoo - sukasääres raha hoidjaid on igast vanusest ning rahvusest, sekka ka mõni välismaalane.
Ehkki pangad on laenuandmisel muutunud veidi liberaalsemaks ja laenuintressidki on küllalt taskukohased, on töötuse määr kõrge ning isegi tööd omavad inimesed ei julge endale mitmekümne aasta pikkust kohustust pikalt kalkuleerimata võtta.
Küll aga on aktiivseks muutunud need, kes on oma säästusid hoidnud ja otsinud neile kasutust. Nüüdseks on nii mõnigi hinnanud kinnisvara taas n-ö investeerimiskõlblikuks tooteks.
Esimeseks argumendiks on muidugi kiirelt langenud hinnatase. Kui 2007. aasta lõpus oli Rakvere korteriomandi keskmine ruutmeetri hind 16 000 krooni, siis nüüdseks on see langenud 7000 kroonile.
Selline hind on juba paljudele vastuvõetav ning ka taskukohane. Teiseks on turu kohta üha rohkem positiivseid sõnumeid, mis peaks välistama suurema hinnalanguse.
Pangad prognoosivad 2010. aastaks väikest majanduskasvu, töötuse tippperioodiks peetakse tänavust kevadet, omamoodi hulluse on aktsiabörsil vallandanud euro võimalik käibelevõtt 2011. aastal.
Rakvere tehingute arvu vaadeldes ei tohi unustada linna väiksust - tehinguaktiivsus elaniku kohta on linnas hetkel võrreldav juba Tallinna omaga, kus hinnalangus on peatunud ning usku turu positiivsesse arengusse on väljendanud kõik suuremad turuosalised.
Nagu pealinnas, nii on ka Lääne-Virumaa turul tehingute arvu kasvust eespool ostjate üldine suurem huvi.
Objekte külastatakse mitu korda rohkem, turule on tagasi tulnud viimati 2005. ja 2006. aastal ostmise vastu huvi tundnud isikud.
Ka hindamistellimuste arv on kasvuteel.Kindlasti ei julge me väita, et turg on madalseisust väljunud. Küll aga võib täie kindlusega tõdeda, et selles suunas liigutakse ning et kiire hinnalangus on selleks korraks õnneks läbi. Lõplik taastumine võtab muidugi veel aega ning selle kiirus sõltub paljuski makromajanduslike uudiste positiivsusest ning seeläbi usalduse taastekkimisest.