Kiirabitöötajad võitlevad karmide talvetingimustega, kuid teeoludest tähtsamaks peavad meedikud, et inimesed oskaksid täpselt kirjeldada, kuidas abivajajani jõuda.
Kiirabi ootab abivajajani jõudmiseks täpsust
1. veebruar 2010, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere haigla kiirabi transpordispetsialist Enn Palm rääkis, et paaril korral on kiirabiauto lumme kinni jäänud. "Igas autos on labidas olemas," lisas ta.
Palmi sõnul on maanteed küll korralikult hooldatud, kuid mõne maja juurde peavad meedikud pika maa jalgsi minema. Sageli arvestavad inimesed elamu juurde tee rajamisel oma auto parameetritega.
"Kiirabiauto on aga sõiduautost laiem, üle kolme tonni raske ja suhteliselt madal," tõi Palm võrdluseks.
Aastaid on kiirabitöötajatele teinud muret, et inimesed ei oska selgitada, kus nad elavad. Palmi arvates mängib siin oma osa ka asjaolu, et kiirabi kutsuja on erutatud. Sellegipoolest on täpne asukohakirjeldus kiireks abi andmiseks hädavajalik.
Palm tõi näiteid, et abi kutsuja on nimetanud elukohta kirjeldades punase katusega maja, samal ajal mõtlemata, et katust katab poole meetri paksune lumevaip.
Asukoha täpset kirjeldust vajatakse ka seepärast, et häirekeskus ei pruugi kiirabi saata Rakverest, vaid näiteks Väike-Maarjast. "Siis muutuvad kõik suunad vastupidiseks," selgitas Palm.
Teine aastaid kestnud probleem on majade numbritega. "Inimesed ei jaksa oma miljonimajadele majanumbrit osta," nentis Palm, pidades silmas Rakvere Linnuriiki.
Kiirabi tööd ei takista mitte ainult puuduvad majanumbrid, ka tänavanimetustega on segased lood. Palm tõi näiteks, et Sõmeru vallas Uhtna asulas muudeti aadresse ja pandi tänavatele nimetused. Paljud inimesed aga ei teagi uut tänavanimetust ja annavad abi kutsudes vana aadressi.
Kiirabitöötajad soovivad, et võimaluse korral neile keegi vastu tuleb. See on vajalik eriti kõrvalistes kohtades.