/nginx/o/2009/05/05/173326t1ha1e1.jpg)
Lääne-Virumaal töötukassa teenusena tööharjutusel olnud rühmad, kus kokku osales 30 inimest, lõpetasid äsja oma kooskäimised.
Tegemist on kolmekuulise teenusega, mis on mõeldud pikaajalistele töötutele tööharjumuse kujundamiseks või taastamiseks.
Töötud käivad koos ka pärast tööharjutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere tööharjutusrühmas osales kümme inimest, kes pidid tööpäevadel kindlaks kellaajaks kohale tulema ning tegema lihtsamaid töid. Kolme kuu jooksul juhendasid ja nõustasid neid psühholoog, võlanõustaja, mälutreener, tööõigusjurist, terviseedendaja, käelise tegevuse ja meestetööde juhendajad, firmade personalitöötajad.
"Algul oli neid, kes virisesid, et peavad varakult ärkama ning 8.30 platsis olema, aga kui kooskäimine läbi sai, siis oli neil kahju," rääkis Asti Pärnsalu, kes on tööharjutust korraldava MTÜ Jeeriko juhataja.
MTÜ Jeeriko juhatuse liige Angela Olt ütles, et tööharjutusel osalejad on küll koos käidud ajaga rahul, kuid neil puuduvad edasised võimalused.
"Kindlasti ei ole tööharjutus töötute huviklubi, vaid ellujäämisklubi, nad toetavad üksteist, selline kooskäimine hoiab inimest mandumast ning ka sügavamale alkoholismi vajumast,"rääkis Olt.
Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesler märkis, et ideaalis järgneb tööharjutusele tööturukoolitus, tööpraktika ja seejärel aktiivne tööelu.
"Tegelikkus on muidugi keerukam - sageli on inimese tööturule toomise protsess väga pikk, on tagasilööke ja tõtt öelda polegi kõik valmis igapäevast tööd tegema," nentis Kesler.
Et Rakvere tööharjutusrühmas osalenutel oli initsiatiivi kooskäimist jätkata, otsustas MTÜ Jeeriko leida selleks võimaluse oma vahenditest.
"Need inimesed on end nende kolme kuuga käima saanud ja ei tahaks, et nad jääksid ripakile. Olen seda meelt, et igas piirkonnas võiksid olla tegevustoad, kus saaksid töötud koos käia ja neid võiks appi kutsuda kas või puid lõhkuma," põhjendas MTÜ Jeeriko juhataja Asti Pärnsalu.
Uued tööharjutusrühmad maakonnas alustavad kevadel Rakveres, Väike-Maarjas ja Kundas. 2010. aastal on planeeritud pakkuda tööharjutust umbes 100 inimesele Lääne-Virumaal.
"Teenusele suunamise vajadus on suhteline, kuna sihtrühma kuuluvaid inimesi on keeruline motiveerida ja nende harjumusi, uskumusi ja hoiakuid on väga raske muuta. Peale teenuse saamist annab läbiviija igale osalejale individuaalse hinnangu, mille alusel koostame talle edasise karjääriplaani ehk tegevuskava. Pooled lõpetanutest ei ole valmis osalema järgmistes tööturuteenustes, vaid vajavad tööharjutusteenuse kordust," nentis töötukassa Lääne-Virumaa osakonna teenusekonsultant Ülli Sinitamm.