Lääne-Virumaa jahimehed pidasid Laekvere kandis kahel päeval jahti, mille käigus õnnestus maha lasta kolm hunti ja üks ilves. Kinnitust, et pihta saadi just koeramurdjale, esialgu pole.
Reedel kogunes Laekvere jahiseltsi eestvedamisel Venevere metsadesse hundijahti pidama üle poolesaja jahimehe. “Piirasime sisse suure massiivi, kuus kvartalit,” kirjeldas peakorraldaja Laekvere jahiseltsi esimees Tõnu Krooben. “Umbes 1,8 kilomeetrit ühte- ja 1,8 kilomeetrit teistpidi.”
Osa jahimehi nägi koguni kümmekonda hunti, aga metsloomad pääsesid läbi kütiliini minema. Kroobeni sõnul oli tõenäoselt kaks hundikarja ühinenud.
Kolm hunti läksid eraldi, aga ülejäänud jäid piiramisrõngasse. “Üht looma lasti, aga hundi näol on tegemist väleda ja kavala metsloomaga, kes ennast kätte anda ei taha,” rääkis Krooben.
Laupäeval kogunes hundijahti kümmekond meest. Hommikul avastasid jahimehed Venevere kandis üksiku hundi, kuid kavalal loomal õnnestus Luusika küla alt põgenema pääseda. Hundi jahtimise käigus jäi püssi ette ilves. “Meil oli ilvese laskmise luba ka olemas,” põhjendas Tõnu Krooben.
Laupäevane hundijaht algas Laekvere alt Sootaguse külast. “Sellest kogunes õige suur klassikaline jahipidamine, kus ala piirati ühest küljest lippudega,” rääkis Krooben, kes vahepeal oli suutnud jahiseltskonda tunduvalt laiendada.
Aga hundid tiirutasid metsas ega tahtnud kuidagi lagedale tulla. Pärast tundidepikkust jahipidamist langesid soed siiski jahisaagiks - kokku lasti maha kolm looma, suur ja vana isane, üks emane ja noorloom.
Kaks hunti lasknud Meelis Mitendorf rääkis, et selline jahisaak on tal esimene, vaid metssigu on õnnestunud korraga rohkem kui üks kätte saada.
Ühe hundi lasknud Argo Veskilt rääkis, et hunt möödus tast paarikümne meetri kauguselt. “Pagana raske oli teda optikasse saada, pidin tegema mitu lasku,” tähendas ta.
Argo Veskilt on huntide tõttu kannatanud ka ise kahju - mullu viisid soed mehelt hagija, ohvriks langes ka ta sõbra koer. Ülemöödunud aastal aga murdsid hundid tal maha lambakarja. Mees loodab, et üks murdjaist on jäänud juba püssi ette.
“Enne jõule õnnestus maha lasta Paasvere küla lähedal üks loom seal kandis liikunud hundipaarist, kellest üks oli arvatavasti koeramurdja,” ütles Veskilt.
Sama arvab ka reedel jahi juures olnud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna kiskjate spetsialist Peep Männil. “Detsembris lastud loom võis olla küll koeramurdja, sest seal kandis murti kaks hagijat,” tähendas ta.
Männili andmeil lasti Jõgevamaal Palamusel maha ka üks suur isend, kes võib olla samuti koerte murdmisega seotud. See loom oli tulnud Torma ja Sadala kandist.
Jahimehed ise siiski ei julge kinnitada, et kas suurt pahandust tekitanud kiskja on juba jäänud püssi ette või mitte. “Lumi on kohev ja jälgedest ei järelda midagi,” nentis Tõnu Krooben.
Jahimees saab endale lastud hundi naha ja kolju. “Uurimiseks tuleks võtta lihaproov ja sisikond, et näha, mida metsloom on söönud. Ka läheks vaja jupikest kihva, et selguks, kas on tegemist noore või vana isendiga,” rääkis Peep Männil.
Männil peab päris tavaliseks, kui hunt üksikuid koeri murrab. “Omapäraseks teeb Laekvere juhtumi hundi spetsialiseerumine ketikoertele,” lausus ta.
Praegu on Laekvere ja Jõgeva piirkonnas voli maha lasta seitse hunti, neli on tänaseks lastud. Kolm luba on veel kasutamata ja Männili sõnul pole see piir. “Kui mujal püüame hävitada just järelkasvu, siis Laekveres oleks soovitav küttida hundikarja juhte,” tutvustas Männil jahi põhimõtteid.
Huntide arvukus on viimasel ajal tõusnud ja neid võib mõnda aega vabamalt küttida. Eestis elab praegu 140 - 150 hunti.
