Virumaa paeaasta raames korraldatud laste loomingukonkursile on lisaks Virumaa koolidest laekunud arvukatele töödele saadetud töid ka väljaspoolt maakonna piire.
Mälumäng “kontide” ja pranglimise keskel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roosna-Alliku põhikooli kolmanda klassi lapsed ei taha pärast koolitunde sugugi koju minna, vaid meisterdavad klassijuhataja Jaanika Alliksoo juhendamisel meelsasti võistlustöid konkurssidele üle kogu Eesti.
Järvamaa mõisakool võttis ainsa virumaavälise koolina osa ka Virumaa paeaasta laste loomingukonkursist omaloodud arvutipõhise “Paevillaku” mänguga. Et lastele meeldib koos asju teha, veedab õpetaja tihti aega arvuti taga internetist märksõnaga “konkurss” uusi võistlusi otsides. Ja ühel veebruarikuu päeval leidiski õpetaja Alliksoo internetist Virumaa paeaasta konkursi teate.
Õpetaja rääkis konkursist lastele ning nii võtsidki Roosna- Alliku kolmanda klassi kuus tüdrukut ja nende klassijuhataja Jaanika Alliksoo kooli arvutiklassist sülearvutid kaenlasse ja läksid oma klassiruumi arvutimängu looma.
“Siis sättis igaüks asjalikult endale arvuti üles ja kes hakkas küsimusi koostama, kes teisi asju tegema,” jutustas õpetaja Alliksoo “Paevillaku” sünnilugu. “Poisid läksid hoopis Miksikesse pranglima,” viitas klassijuhataja sellele, et klassis on küll ka poisse, aga nemad otsustasid tol päeval hoopis peastarvutamist harjutada.
“Õpetaja pakkus igasuguseid variante välja ja meie valisime,” selgitas üks tüdrukutest, kuidas nad jõudsid kokkuleppele, et valmistavad arvutipõhise paeteemalise mälumängu. Klassijuhataja Alliksoo selgitab, et kuldvillakut imiteeriv mäng sai loodud seetõttu, et lapsed saaksid paekivist ka rohkem teada.
“Esimesest klassist alates on arvutiring, kõik käivad seal, see on kohe tunniplaanis,” on Roosna- Alliku põhikooli lapsed õpetaja Alliksoo sõnul arvutioskajad. Arvuti abi kasutatakse ka õppeainetes. Lapsed õpivad eesti keelt arvutiga ja teevad arvuti abil matemaatikatunnis “konte”.
“Need on kontrolltööd, kus me harjutame arvutamist. Arvuti parandab ära, õpetaja ei pea parandama, tema paneb ainult hindeid. Hoiame paberit kokku,” selgitas õpetaja naerdes, mis asi see kont on.
Küsimuse peale, kas kõik põhikooli õpilased on niisama agarad võistlustest osavõtjad, vastasid lapsed, et teised nii palju ei tee. Ja pärast tunde koolis üheskoos tegutsemise kuulutasid nad enam meelt mööda olevaks kui üksinda kodus viibimise, sest seltsis on lõbusam, kodus pole muidu midagi teha.
“Põhimõtteliselt oleme kõik mängud võitnud,” olid lapsed oma võiduka meeskonna üle uhked. Selle peale õpetaja noomis neid ja tuletas meelde, et tegelikult ei ole ju veel selgunud, kes on Virumaa paeaasta konkursi võitja. Jutt tegi lastele ainult nalja – ilmselt polnudki neile võit nii tähtis kui see, et nad midagi koos on teinud. Ja ei olegi põhjust imestada, et pool klassi tüdruku test tahaks suurena õpetajaks saada.
“Järvamaa paeaastat ei tähista, kuigi ju võiks,” ütles klassijuhataja Alliksoo. “Paide gümnaasium korraldab ühte projekti ja neil on paepäev, võib-olla läheme ja näitame oma mängu seal,” arvas õpetaja, et laste loodud mälumängu võiks ka teistele tutvustada.
