Valitsus teeb jõupingutusi võtta 1. jaanuaril 2011. aastal kasutusele euro, see on otsus, mis tekitab nii optimismi kui kõhklusi.
Euro tulek tekitab nii optimismi kui ka kõhklusi
Euroopa Liidu riikide ühtse rahapoliitika eesmärk on ühise raha, keskpanga ja ühesuguste intressimäärade kaudu tagada liikmesmaades tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas).
Nordea Panga Rakvere äriüksuse juhataja Helle Komp on veendunud, et euroalaga ühinemisel jätkub Eesti Euroopa Liiduga integreerumine, mis tagab jätkuvalt kiire ja stabiilse majandusarengu.
Usaldusväärsus kasvab
Helle Komp nentis, et ühisraha süsteemi liikmesus aitab Eestil vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust.
"See toob kaasa riigireitingu tõusu, intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude, peamiselt valuutavahetuskulude, vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust," selgitas Komp.
Tarbija jaoks muutub eurole üleminekul mugavamaks reisimine, vähenevad valuutavahetuskulud.
"Kuigi tihtipeale tuuakse eurole ülemineku vastuargumendiks hindade tõus peale liitumist, siis euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu ning eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks," kommenteeris Komp.
Pankur lisas, et euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks.
"Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida ehk eurole üleminek suurendab turvalisust," sõnas Komp.
Kundas asuva haavapuitmassitehase Estonian Cell juhatuse liige ja finantsjuht Riia Ratnik sõnas, et euro tulek on selgelt positiivse mõjuga.
"Valitsuse jõupingutused selle nimel on küll ettevõtetele koormavad, aga eesmärk on suur," märkis Ratnik. Ettevõtte finantsjuhi arvates annab euro investoritele kinnituse stabiilsest majanduskeskkonnast ja elanikele säästude säilimisest.
"Meie firma jaoks muutub arveldus lihtsamaks, sest eksportiva ettevõttena on meie sissetulekud juba praegu eurodes," ütles Ratnik.
ASi Rakvere Metsamajand juhatuse esimees Andres Alamets toonitas, et euro tulek tõstab Eesti majanduse usaldust investorite silmis ja võtab maha krooni devalveerimise kartuse.
Andres Alametsa arvates tähendab eurole üleminek aga tavatarbija jaoks hinnatõusu.
"Arvan, et euro käibelevõtmise esimestel kuudel tuleb ette kirumist, sest kaupmehed teevad ümberhindlused neile kasumlikumas suunas ja kaupade hinnad kerkivad," ütles Alamets, lisades, et euro pole võluvits, mis Eesti majanduse hoogsalt käima lükkaks.
"Põhiline on ettevõtete suutlikkus suurendada ekspordimahtusid," nentis Alamets.
Pagaritööstuse Hallik tegevjuht Heiki Hallik nimetas eurole üleminekuga seonduvalt, et maksukoormuse kasv on alati ebameeldiv.
"Et tagada euro tulek, on juba tehtud maksumuudatusi. Tõusnud on aktsiisid, käibemaks, elektri hind. Õnneks on eestlased korralikud ja kohusetundlikud - ägatakse, aga maksud makstakse. Iseasi on see, kui kaua senine maksulaekumine jätkub," kõneles Hallik.
Tarvis reforme
Firma tegevjuhi sõnul ei ole avalik sektor aru saanud, kui kiiresti peab mõtlema ja tegutsema haldus-, haridus- ja sotsiaalreformi läbiviimisel, kiiremini tuleb tema arust teha muudatused strukuurides, mis ei ole perspektiivsed, sest me ei suuda neid praegusel kujul üleval pidada.
"Sellest johtuvalt ei ole uute maksude lisamine pikemas perspektiivis abiks. Kuna me ei ole piisavalt efektiivsed ega konkurentsivõimelised, ei tee euro kasutusele võtmisega lisanduv maksukoormus asja paremaks, pigem võime oma positsioone kaotada," rääkis Hallik.
Ja lisas, et nagu paljud on juba tõdenud, ei loo euro iseenesest lisaväärtust, seda teeme ikka meie ise.
• Euroliidu ühisvaluuta.
• Võeti sularahana kasutusele 1. jaanuaril 2002.
• Kasutusel 16 Euroopa Liidu riigis.
• Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis.