Kaks kolmandikku töötuid on oma parimas tööeas

Töötukassa. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Töötuse statistika näitab, et majanduse langus on mõjutanud enim ehitust ning teenindus- ja kaubandussektorit - nende valdkondade esindajaid on töötute hulgas kõige rohkem.

Eesti töötukassa teatel kasvas märtsis registreeritud töötute arv oluliselt vähem kui eelnevatel kuudel ning viimati oli registreeritud töötute arvu suurenemine sedavõrd väike ligi poolteist aastat tagasi.

Lääne-Virumaal on töötute arv kahanenud järjest kuu aega ja hakkab jõudma 4000 ligi ehk jaanuari lõpu tasemele. Ajavahemikul 19. märtsist 15. aprillini registreeriti 288 uut töötut ning lõpetati 370 töötu arvelolek ehk ametlikult vähenes nende hulk 82 võrra.

Viimati oli trend niisugune eelmise aasta juunis, mil ametlikult registreeritud töötute arv kahanes kolme nädala jooksul kolmekümne võrra. Kuid eelmisel suvel oli töötuid oluliselt vähem ehk 2700.

Selle aasta jooksul on nädalavanuse seisuna ennast töötuna arvele võtnud 1371 inimest ning arvelt maha 871.

Töötuks registreerimise kõrgaeg oli tänavu jaanuri keskel, kui töötukassa registreeris kahe nädala jooksul 332 uut töötut, kellest 79 olid koondatud.

Võrreldes eelmise aastaga on ametlike töötute arv maakonnas tõusnud 1,8 korda. Aasta tagasi oli 31. märtsi seisuga töötuid 2291, nüüd 4139. Arvuliselt oli töötute arv märtsi lõpus suurim Rakvere linnas (1014) ja Tapa vallas (591), alla saja töötu oli Rägavere, Vihula ja Viru-Nigula vallas.

Iga viies tööealine

Eesti töötukassa eelkäija tööturuamet hakkas iganädalasi töötuse aruandeid avaldama eelmise aasta veebruarist. Sellest ajast ehk veidi rohkem kui aasta jooksul on Lääne-Virumaal ennast töötuna arvele võtnud 6273 inimest.

Kui arvestada, et maakonnas elab statistiliselt 29 400 tööealist inimest, siis on töötukassast läbi käinud iga viies tööealine, kusjuures umbes 1500 neist on oma töökohast koondatud.

Varasema töökogemusega töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli märtsi lõpus Lääne-Virumaal 82,3%, mis tähendab, et enam kui seitsmesajal töötuna arvele võtnul puudub töökogemus. Siin registreeritud töötutest 5% olid oma viimasel ametikohal kõrgemad ametnikud ja juhid, 3% tippspetsialistid, 6% keskastme spetsialistid, 4% kontoriametnikud, 17% teenindus- ja müügitöötajad, 2% põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, 30% oskus- ja käsitöölised, 13% seadme- ning masinaoperaatorid ning 20% lihttöölised.

Kui võtta kõige levinumad ametid, siis maakonnas oli märtsi lõpu seisuga töötuna arvel 537 ehituse alal töötajat, sh 254 üldehitajat, 54 betoneerijat ning 75 ehituse abitöölist. Suur on töötute arv ka teenindusvaldkonnas: enne töötuks jäämist pidas 200 inimest teenindaja ja 138 müüja ametit. Tööta oli veel 68 pakkijat, 48 turvatöötajat, 35 elektrikut, 35 raamatupidajat, 35 valvurit, 38 keevitajat, 73 lukkseppa, 42 töödejuhatajat, 149 lihttöölist, 96 puhastusteenindajat, 130 puidutöötlejat, 64 sõiduautojuhti, 49 veoautojuhti, 37 traktoristi, 44 tõstukijuhti, 43 karjatalitajat, 43 kokka, 54 müügiesindajat ja palju teisi ametimehi-naisi.

Pooltel põhi- ja keskharidus

Magistrikraadiga on 1% töötutest (umbes 40 inimest), bakalaureusekraadiga 3%, kutsekõrgharidusega 2%, vähema kui põhiharidusega 5%, pooled töötutest on üldharidusega (põhi- ja keskharidus) ning ülejäänud mingi kutseharidusega, omandatud kas siis põhi- või keskhariduse baasil.

Töötukassa andmetel on 68% töötutest parimas tööeas ehk 25-54aastased, 16% on üle 55aastased ning samuti 16% alla 25aastased.

Töötukassa kodulehelt leiab selle organisatsiooni vahendatavad tööpakkumised. Paari päeva vanustel andmetel oli Lääne-Virumaa tööandjatel pakkuda umbes kolmkümmend töökohta.

Põllumajanduse valdkonnas traktoristile, lüpsjatele, farmijuhatajale, farmitöölisele ja loomatalitajatele, ehituses jagub tööd mõnele maalrile, teeninduses klienditeenindajatele ning juuksuritele ja maniküürijale.

Veel olid nimekirjas kokad, pereõde, loomade püüdja, turvatöötaja, CNC-pingi operaator, müügikonsultant, autojuht, projektijuht, piirkonnajuht, metsaveotraktorist, pagaritoodete valmistajad, sepp.

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesler on oma viimastel esinemistel ühe probleemina välja toonud antagonistliku vastuolu konservatiivse haridussüsteemi ja kiiresti muutuva tööturu vahel.

Haridussüsteem toodab töötajaid eilse päeva majanduse jaoks (60% noortest registreeritud töötutest on kutsehariduse taustaga) ning Eesti tööturu probleemiks on struktuurne suletus ning vähene mobiilsus, sest tööandjad ei taju oma vajadusi pikemas perspektiivis.

Lahenduseks oleks operatiivne ja väikeste kulutustega väljaõpe elementaarsete ehk lihttööde tegemiseks, kõrge kvalifikatsiooniga teadmustöötajate koolitamine ja ennetav koolitus nendes valdkondades, kus pikas perspektiivis töökohad kaovad.