/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2008/06/11/48868t1h5a9f.jpg)
Rakvere linna tellimusel on valminud Rakvere turismiinfokeskuse teeninduspiirkonna turismi arenguplaan, piirkonna tervikliku turismikontseptsiooni väljatöötamisega on kavas alustada tänavu sügisel ning oluliseks peetakse turismialase katusorganisatsiooni loomist.
Lääne-Virumaal on peetud mitu turismikonverentsi ja nende sõnum on olnud üks: tuleb arendada turismi, teha koostööd ning hakata tegutsema.
Tõesti, lõputu arutamise asemel oleks tagumine aeg midagi ühiselt tegema hakata. Ja niiviisi, et müüakse Rakveret koos kõige kaasnevaga - Lahemaa, Pandivere, turismitalud, mõisad. Isegi Ida-Virumaa asju annab Rakverele külge pookida ja seeläbi Rakveret atraktiivsemaks teha.
Lahemaad saab müüa siseturistile, välisturistile üksnes seda maha parseldada ei õnnestu. Tuleb arvestada tõigaga, et peamiselt tullakse siia Soomest ja Venemaalt, veidi harvem Rootsist. Seal on merd, metsa ja hingematvalt kaunist loodust niigi, võib-olla lausa oluliselt rohkem kui meil, ja sealne turist eeldab midagi muud, kui et me ta lihtsalt metsa viime.
Me peame müüma Rakveret, mille külje all on Lahemaa, Pandivere, kaevandusmuuseum, mitte aga vastupidi. Ja ideaalis peaks olema nii, et turismihooajal on soovijal vähemalt paar korda võimalus sõita Rakverest ekskursioonile lähiümbruse kaunitesse ja põnevatesse paikadesse ning ekskursiooniprogramme oleks palju. Just nõnda, nagu on näiteks populaarsetes lõunamaa kuurortides.
Majutusettevõtja jääb rahule sellegagi, kui turist tema katuse all ööbib ja boonusena kõhugi täis sööb. Laiemal tasandil peab aga pürgima selle poole, et tal ka hotelliuksest välja astudes oleks võimalus midagi põnevat ette võtta ning et ettevõtmisvõimalused ei jääks piiratuks kas või transpordiprobleemide tõttu.