Kadri Simson: teen kõik, et Edgar Savisaare lubadus ei täituks

Kadri Simson.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Europarlamenti pürgiva Kadri Simsoni sõnul ei maksa keskerakonna venesõbralikkuses näha julgeolekuohtu, vaid pigem püüdu Eestit ohu eest hoida. Samas lubab ta teha kõik, et keskerakonna ridadest pääseks europarlamenti kaks eestlast.
 

Kadri Simson, teie valimisprogramm – ja ma ei ütleks, et keskerakond on siin väga suur erand – keskendub eelkõige riigisisestele teemadele. Miks see nii on?
Pole nõus. Kindlasti on valdav osa programmist kaetud Euroopa teemadega. Aga mitmel puhul on küsimus, mida Eesti Euroopas tahab. Sellel põhineb ka meie suur ja aina enam tuld koguv debatt rahandusminister Jürgen Ligiga, kes ütleb, et meie tahame ainult Euroopasse panustada ja olla võrdväärsed laenuriikide päästepakettide kaudu.
Keskerakond leiab, et solidaarsus peab olema õiglusega seotud. Kui Eesti kaotab oma maksumaksjaid ühe Euroopa Liidu peamise põhimõtte, tööjõu vaba liikumise tõttu, siis mahajäävad probleemid, nagu vähenenud maksubaas ja tulevase pensioni suhtes kindlustunde puudumine, ei peaks olema ainult meie mure.
Aga riigisisesed probleemid ... Kui te tooksite mõne näite, siis oskaksin seletada, miks see meie programmis on.

Astmeline tulumaks näiteks.
Jaa, see on laiem vaidlus, kui palju peaks Euroopa Liit eri poliitikavaldkondi ühtlustama. Maksupoliitika ei ole praegu europarlamendi teema. See on iga riigi sisene küsimus. Samas peaks ühist majanduspoliitikat ja ühisturgu toetama ka maksupoliitika.
Euroliidu 28 riigist 22 kasutavad astmelist tulumaksu. Ja just seljataha jäänud majanduskriis näitab, et astmeline tulumaks aitab kriisi leevendada. Pole palju riike, kes oleksid kogenud sügavamat kriisi kui meie – aastal 2009 oli langus 14 protsenti –, ja oleme veendunud, et selline euroopalik maksusüsteem võiks Eestisse jõuda.
Euroopa Parlamendi valimistel ei otsustata ainult seda, kelle me Eestist ära ennast esindama saadame. Me eeldame, et need kuus inimest toovad ka euroopalikku suhtumist koju tagasi. Et nad julgevad kasutada oma erilist üle-eestilist mandaati, ütlemaks, et kõik valikud Eestis ei ole olnud kõige inimsõbralikumad ja hoolivamad. Euroopas suhtutakse nii mõneski küsimuses oma kodanikesse õiglasemalt.

Kas teie arvates on hea, et maksusüsteem ja paljud teised küsimused on riigisisesed, või näeksite parema meelega, et Euroopa föderaliseeruks ja need küsimused lahendatakski Euroopa Parlamendis?
Ma arvan, et me ei peaks seda kartma, sest nii sotsiaalpoliitikas kui maksupoliitikas on Eestil euroopalikust lähenemisest võita.
Üldiselt arvatakse olevat väikeriikidele kasulik, et Euroopa Liit väga paljudes poliitikavaldkondades otsustab asju ühehäälselt ehk igal riigil on võimalus panna veto. Paraku näeme, et ükski uus liikmesriik pole julgenud oma vetot kasutada, isegi nii suur nagu Poola. Pigem kipuvad vetot kasutama need riigid, kellel on mitu korda suurem mõjujõud, aga ka absoluutselt teistsugused huvid kui meil.
Eestil ei tasuks karta liikumist isegi sinnamaale, kus vetoõigus on kadunud. Tõsi, see on praegu ainult intellektuaalselt huvitav vestlusteema, sest sinnapoole liikumine vajaks kõigis riikides uuesti aluslepingu üle rahvahääletust ja on selge, et nii suur muudatus lähiaastatel teoks ei saa.

Lubate oma programmis edukat toimetulekut tagavaid palku. Kui suur selline palk praegu peaks olema?
On selge, et statistiline keskmine palk on enamikule Eesti töötajatest midagi, mida nad ei näe. Piisav on selline palk, mille puhul inimesel on motivatsiooni käia tööl oma kodu lähedal. Ja see on ajas muutuv suurus. Oleme kiire hinnatõusuga riik, ja kui ma ütleksin teile täna välja numbri, siis aasta pärast seda guugeldades öeldaks pahameeles, et ma pakun ausale tööinimesele liiga väikest tasu.
Eduka toimetuleku tagav palk võiks tähendada vähemalt seda, et inimene ei kuulu Euroopa kriteeriumide järgi vaeste hulka. Mittekvaliteetse elu standardid on Euroopas välja töötatud. Kvaliteetseks eluks peab olema võime võõrustada külalisi, süüa iga päev kas liha või kala, osta uusi riideid ja käia nädalasel puhkusel väljaspool oma kodumaad. Kindlasti tähendab see ka, et ei pea muretsema, kas suudad oma kodu kütta.
Igaüks võib ise välja arvutada, milline tema palk nende kriteeriumide järgi olema peaks, aga miinimumpalk seda kõike kindlasti ei taga.
Meie näeme probleemi selles, et võtame väikese palgaga inimestelt liiga palju maksu ja teeme kingitusi jõukamatele.

Kuidas te Euroopa Parlamendis eduka toimetuleku tagava palga saavutada kavatsete?
Euroopa Parlamendis saab mõjutada seda, et oleks töökohtade toetamise programm – mitte ainult keskustes, vaid ka maapiirkondades. Kui ettevõtteid toetatakse töökohtade loomisel, on tõenäosus kodu lähedal väärikat palka saada suurem.

Meil on ka praegu meetmed, et töökohti maale juurde tuleks. Aga mida veel saaks teha?
Eesti on ainukene Euroopa Liidu riik, kus puudub klassikaline ettevõtte tulumaks. Kui see oleks, saaks teha soodustusi just neile, kes loovad töökohti väljaspool tõmbepiirkondi.

Olete välja pakkunud ka idee kehtestada üleeuroopaline miinimumpension, ehkki te pole vist ainus sellest rääkiv partei Euroopas. Pensioni kohta peaks teil ju mingi number ikkagi olema, millest te räägite.
See ei ole ainult Eesti, vaid ka teiste meiega koos liitunute probleem. Tööjõu vaba liikumine on kaasa toonud selle, et paljud meie noored koolitatud inimesed lähevad maksu maksma teistesse riikidesse ning panevad kahtluse alla, kas me suudame 20, 30 ja 40 aasta pärast pensioni maksta.
Mis on see miinimumtase? Üleeuroopaline miinimumpension oleks õiglane, aga ühtlasi kannaks solidaarsusprintsiipi. Viimati suruti Eestis solidaarsusele rõhudes läbi, et hakkasime garanteerima Kreeka abi. Kreekas on kõige väiksem pension 450 eurot, allpool seda ei kärbitud midagi. 450 eurot ja pole tööaastate nõuet. (Toimetuse faktikontroll: riigikogu õigusabibüroo info järgi on miinimumpension Kreekas isegi 487 eurot, kuid OECD andmetel peab minimaalse vanaduspensioni saamiseks siiski 15 aastat töötama. http://www.oecd-ilibrary.org/docserver/download/8113221e.pdf?expires=1400682498&id=id&accname=guest&checksum=D2E8D79EAB28D08E5BF6B3C22728716D.)
Miinimumpensioni suurus on Euroopa riikide omavaheline kokkulepe. Kui see oleks 450 eurot, siis Kreeka suudab seda omavahenditest maksta, ent need riigid, kes seda maksta ei suuda, vajaksid abi Euroopa ühtsest eelarvest, et tõsta pensionid vähemalt kokkulepitud tasemele.
Järgmiseks eelarveperioodiks on suured infrastruktuuriobjektid – tohutud viaduktid ja teised asfaldimonumendid – valmis saanud, nii et euroliidus vabaneb raha asfaldi alt ka inimeste jaoks.

Programmi järgi tahab keskerakond, et Eesti oleks euroopalik riik, kus peetakse kultuuride ja religioonide paljusust rikkuseks. Ka samasooliste kooselu seadustamine toetaks erinevuste rohkust. Milline on teie partei seisukoht selles küsimuses?
Erinevuste paljususe teema tuleb pigem küll sellest, et Eestis suhtutakse väga tõrjuvalt nendesse noortesse, kes on siin sündinud ja koolis käinud, aga kelle vanemad pole Eesti kodanikud. Väga paljud neist otsustavad edasi elada kuskil mujal ja me kaotame noored, kes on 18 aastat kasvanud meie kultuuriruumis. Samas räägivad erakonnad, kes neisse noortesse tõrjuvalt suhtuvad, et me peaksime ennast avama võõrtööjõule. Keskerakond on seda meelt, et eelkõige tuleks omasid hoida, sõltumata rahvusest.
Mis puudutab sooneutraalset kooseluseadust, siis mina näen seda eelkõige kaitsemehhanismina neile vabaabielupaaridele, kes mingil põhjusel ei ole oma kooselu registreerinud ja kus üks partner oleks luhta läinud suhte korral ilma igasuguse kaitseta.
Minu meelest ei võta see seadus ära midagi neilt, kes on abielus. See ei tee minu abielu nõrgemaks, et teised võivad minna notari juurde. Aga mõnele Eesti perele on see seadus väga oluline. Seadused, mis kelleltki midagi ära ei võta ja mõnele juurde annavad, on minu meelest tervitatavad.

Edgar Savisaar ütles jaanuaris erakonna üldkogul, et keskerakond on ainuke partei, kes saadab Euroopa Parlamenti vene rahvusest esindaja, sest see on venelaste suurt osa arvestades õiglane. Kuidas see peaks täpselt välja nägema? Parlamenti saavad ju ikkagi need, kes koguvad kõige rohkem hääli. Ei ole nii, et hääletan Kadri Simsoni poolt, aga Brüsselisse sõidab Yana Toom.
Ma teen kõik, et see Edgar Savisaare lubadus teoks ei saaks. Mina ja mu tubli meeskond oleme rännanud Eesti risti-põiki läbi, et Kadri Simson saaks kolmanda tulemuse (Savisaare ja Jüri Ratase järel – toim.) ja oleks see inimene, kellele Edgar Savisaar oma koha annab. Nimekiri rivistub ju tõepoolest ümber häältesaagi järgi, ja kui mul on üks hääl rohkem kui Mihhail Stalnuhhinil, pole midagi teha: siis esindan keskerakonda Brüsselis mina.
Kõik need inimesed, kes ei taha Mihhail Stalnuhhinit ega Yana Toomi Euroopasse saata, saavad vastu hääletada hääle mulle andes.

Kas te olete kindel, et saate üldse kaks kohta?
Kõik uuringud näitavad, et keskerakond on nendel valimistel võitja, ja võitja saab kaks kohta.

Keskerakonda on nii kiidetud kui laidetud selle pärast, et te pöörate suurt tähelepanu venelastele. Seejuures pole te paistnud silma ainult venelaste-, vaid ka Venemaa-sõbralikkusega. Seni pole tühistatud teie koostöölepet Ühtse Venemaaga, kapo on süüdistanud Edgar Savisaart Vladimir Jakunini käest parteile raha küsimises, peaaegu igas kapo aastaraamatus on mõni keskerakondlane ära mainitud. Kas inimesed oma julgeolekuga ei riski, kui nad keskerakonna poolt hääletavad?
Kapo vaenulik suhtumine meisse on laialt teada. Kõige parem garantii sellele, et Edgar Savisaar pole midagi seadusvastast teinud, ongi, et kui ta oleks teinud, poleks talle seda kingitud. See (idarahaskandaal – toim.) oli samm, mis tehti valimistulemuse mõjutamiseks.
Keskerakonna lähenemine on, et me asume geograafiliselt siin, kus me asume. Me ei saa oma naabri juurest ära kolida. Seetõttu tuleb hoida ennast tugeva ja kaitstuna. Lihtsalt röökimine ei aita tugevusele kaasa. Eelkõige on meie tugevus, kui meil on sotsiaalne turvalisus. Kui meie inimesed ka piirialadel teavad, et nende elu Eestis on väga palju parem kui elu teisel pool piiri. See annab kõige suurema argumendi, et kui neil kõige mustemate stsenaariumide korral valida tuleb, on nad Eesti riigi poolt.
Keskerakond, mis on kasvanud välja rahvarindest, on kindlasti Eesti partei. Ja me oleme hoidnud inimesi, sõltumata nende emakeelest, hääletamas Eesti parteide poolt.
Kui julgeolekust üldisemalt rääkida, siis minu meelest ei saa inimesi hirmutada, et meid võib tabada saatus, mis on tabanud riike, kes ei kuulu NATOsse ega Euroopa Liitu. Kuuludes organisatsioonidesse, mille eksisteerimise jooksul pole keegi julgenud nende liikmeid rünnata, on meie turvalisus mitu korda suurem.

Mida teie loosung “Rahu!” tähendab?
See tähendab, et igasugune hirmu, vaenu ja paanika külvamine ei aita kuidagi kaasa riigi edasisele kasvule ja tugevnemisele. Rahu saab tagada selle kaudu, et tagad kõigi kodanike usu oma riiki ja nende lojaalsuse.

Miks te Ühtse Venemaaga koostöölepingut ära ei lõpeta?
Hea küsimus. Ei tea vastust.

Kas te ise olete hääletamas käinud?
Olen käinud. Käisin Pärnus.

Kas e-hääletada ei julgenud?
Ma ei ole kunagi e-hääletanud. Mul ei ole sugugi raske minna valimisjaoskonda.

Millest see tuleneb, et keskerakond ei usalda e-hääletamist?
Ilmselt on see kogemuslik. Viis aastat tagasi, kui hääled olid kokku loetud, oli keskerakonnal kolm mandaati. Siis korraga võeti meilt kolmas mandaat ära. Hiljem, kui hääled olid uuesti üle loetud, selgus, et meil jäi kogu Eesti peale puudu kuus häält. E-hääli ei olnud võimalik üle lugeda. Ja mitte keegi ei andnud pädevat selgitust, kuhu meie kolmas mandaat pärast valimisjaoskondadest paberhäälte äratoomist kadus. Sellised juhtumid tekitavad küsimusi. (Valimiskomisjon selgitas segadust sellega, et infosüsteemide halva ühilduvuse tõttu teatati kolmandast mandaadist enne tulemuste lõplikku selgumist – toim. http://arvamus.postimees.ee/133605/heiki-sibul-europarlamendi-valimiste-oppetunnid.)

Kas europarlamendi liige peaks olema eelkõige Eesti saadik Euroopas või ajama seal Euroopa asja?
Minu meelest peaks ta olema Eesti saadik Euroopas. Ta peaks teadma, et kui ta saab mandaadi, siis tuleb ta ka Eestisse tagasi. Mina ei hääletaks inimese poolt, kes ütleb, et ta kavatseb järgmiseks kümneks või kahekümneks aastaks Brüsseli koridoridesse kaduma jääda.

Kui kõik ajavad Euroopa Parlamendis oma riigi asja, kes siis Euroopa asja ajab?
Riikide ühishuvi ongi Euroopa asi. Eesti huvi on ka see, et Euroopa oleks tugev ega manduks. Manduva organisatsiooni ääreala olla ei ole kõige õitsvam tulevikuperspektiiv.

Lõpetuseks räägin teile ühe anekdoodi. Vanal naisel oli kaks poega. Ühest sai mereröövel, teine läks Euroopa Parlamenti. Kummastki ei kuuldud enam kunagi. Miks te arvate, et teiega teisiti läheb?
Meie lähiriikides on näiteid, et eurosaadikud ei ole ära kadunud. Nad on kasutanud oma reedeid, laupäevi ja pühapäevi selleks, et tuua kauged teemad kohapeale.
Mina ei võta Euroopa Parlamenti eelpensioni kohana, kus ongi minu karjääri lõpp, mammutite surnuaiana. Võtan seda kui võimalust salve laadida, tulla tagasi ja tulistada.

Tagasi üles