/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2009/09/17/236764t1h1ba2.jpg)
Tallinnas süüdati 30 aastat tagasi olümpiaregati tuli. Sel puhul korraldasid eile toonased Rakvere rajooni sportlased, kel oli au olümpiatule jooksul osaleda, sümboolse teatejooksu.
Samasugune kokkusaamine oli seltskonnal ka viis aastat tagasi ning mida aasta edasi, seda enam väärtustatakse omal ajal koos tehtud tegusid.
Suvi on kõikvõimalike sõpruskondade, ühtmoodi mõtlejate, harrastajate ja professionaalide kokkutulekute aeg. Ja kokku tulevad suguvõsad, klassi- ja koolikaaslased, külarahvas.
Näiteks hiljuti oli kodukandipäev Karepa rahval, sel laupäeval tullakse kokku Avandusel. See on hea võimalus kogukonda liita, sõbralikult pidutseda, perekonniti lõkke ümber istuda, tutvuda paremini külaelanikega, kes aasta jooksul juurde tulnud, või hoopis kuulata uudiseid neilt, kes pikalt eemal olnud ja suveks koju naasnud.
Paljude meelest on igavesti tore saada kokku vanade õpingukaaslastega ja meenutada möödanikku. Nostalgia kulub ikka aeg-ajalt ära. Klassikokkutulekut pidada on päris mõnus – inimeste vahel säilib side.
Ja nõnda on klasse, kes käivad koos ka kaheksakümneselt. Loetakse jälle kokku, palju rahvast alles jäänud on, meenutatakse toredaid aegu ja vahepeal lahkunuid.
Suguvõsakokkutulekud hoiavad suhteid korras – teab, kes suguvõssa abiellunud, juurde sündinud või kes vajaks mõnda laadi tuge.
Suvi kui puhkuseaeg on paslik kõikvõimalikeks kokkutulekuteks: inimestel on selleks rohkem vaba aega ja võimalusi kui külmal talvel.
Sest on hingetõmbeaeg. Ja mis oleks parem, kui kastemärjas rohus või soojas merevees koos sõbra, sugulase, endise töökaaslase või külaelanikega varbaid liigutada, kuulata üksteise jutte elust ja maailmast ning lihtsalt mõelda, et oleme ikka õnnelikud küll, et meil need kaasvarbaliigutajad on – ning suvi, mil on aega ja tahtmist varvaste liigutamisega tegeleda.