Viimaste aastate suurtormide nimekirjas on nüüdseks lisaks 1995. aasta jaanuaritormile ja 2008. aasta novembritormile ka 2010. aasta augusti äikesetorm.
Tarmo Mere: Kuidas me elektri tagasi toome
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõiki neid ühendab see, et tegemist oli keerulise erakorralise olukorraga, mille lahendamine samuti meie igapäevatööst väga erineb.
Kui jaanuari- ja novembritormi tõttu jäi mõlemal juhul elektrita ligi 100 000 meie klienti, siis eelmise pühapäeva äikesetorm võttis elektri ligi
40 000 majapidamiselt. Nii ulatuslikud elektrikatkestused tekivad tormi ajal selle tõttu, et ligi 80% kõikidest elektriliinidest moodustavad õhuliinid, mis on väga tundlikud ilma suhtes.
Liinid taluvad küll tugevat tuult, kuid tormi ajal langevad õhuliinidele puud ja oksad ning liinid murduvad.
Eesti Energia Jaotusvõrk on juba aastaid vahetanud õhuliine maakaabli vastu, mis on vastupidavam ning ei allu ilma mõjudele. Juba mitu aastat tagasi tegime otsuse, et kõik uued liinid rajame ning vanad rekonstrueerime maakaabelliinidena.
Kuid kõiki elektriliine, mida on meil ligi 60 000 kilomeetrit, ei ole võimalik korraga maakaabliga asendada. Selleks läheb veel aastaid ning teeme seda vastavalt meie investeeringute kavale. Samal ajal tegeleme rikete ennetamiseks ka olemasoleva võrgu remondi ja uuendamisega.
Kuidas saame riketest teada
Riketest saame signaale meie kaugjuhtimise süsteemi kaudu, mis registreerib rikkeid keskpingevõrgus.
Madalpinge riketest saame teavet klientide kõnedest ja SMSidest, mis saabuvad meie rikkenumbril 1343, ning veebilehe kaudu edastatud rikketeadetest.
Me registreerime kõik meile edastatud rikketeated ja paneme need rikkebrigaadide tööplaanidesse, see on aga väga töömahukas ning võtab kriisisituatsioonis tublisti aega.
Ülevaadet riketest ja meie töödest saab meie klient rikkenumbri 1343 automaatvastaja kaudu, mis tuvastab helistaja piirkonna ja annab talle vastavalt ka kohalikku rikkeinfot.
Automaatvastaja jutu lõppedes saab aga klient täiendavat abi klienditeenindajalt. Samuti saab meie veebilehel www.energia.ee oleval rikkekaardil jälgida rikete seisu üle Eesti.
Tormide puhul kasvab kordades klientide pöördumiste arv. Äikesetormi ajal suhtlesime klientidega kümme korda tavapärasest rohkem.
Seetõttu kaasame meie infokanalitesse rohkem tööjõudu ning palume ka klientidel varuda ootejärjekordade tekkimisel kannatust.
Pärast rikketeate saamist ei ole võimalik kohe selle likvideerimise aega määratleda. Kõigepealt tuleb leida rikkekoht, siis tuvastada rikke põhjus ja selle ulatus ning alles seejärel saame teada, kui palju aega selle kõrvaldamiseks läheb. Meie lubadus klientidele on see, et likvideerime rikkeid nii kiiresti kui suudame, võttes arvesse rikke raskust, ulatust ja asukohta.
Teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja päästeameti piirkondlike kriisireguleerimismeeskondadega, et selgitada esimeses järjekorras välja need kliendid, kelle elektritoite taastamine on elutähtis. Seejärel kõrvaldame need rikked, kus vooluta klientide arv on suurem.
Paratamatult võtab üksikute madalpingeliini lõpus olevate tarbijate rikke kõrvaldamine kõige rohkem aega.
Kuidas rikked kõrvaldame
Suurtormide puhul mobiliseerime kõik meie rikkebrigaadid ning kaasame ka lisajõudu jaotusvõrgu osakondadest. Samuti suuname tööle meie partnerite rikkebrigaadid. Näiteks praeguse äikesetormi ajal oli tipphetkel väljas ligi 160 rikkebrigaadi üle Eesti.
Osa rikkeid õnnestub kõrvaldada lihtsamalt, tehes ümberlülitamisi alajaamades. Kuid mõne rikke leidmiseks ja parandamiseks tuleb elektrikutel läbida kilomeetrite viisi metsa.
Vahel tuleb meil elektriliinid uuesti üles ehitada, see aga võtab juba oluliselt rohkem jõudu ja aega.