/nginx/o/2010/08/17/419122t1hebd1.jpg)
Teisipäeval Kirde kaitseringkonnas lõppenud pioneeripataljoni reservõppekogunemine õnnestus kaadrikaitseväelaste ja reservväelaste endi tõdemusel 100protsendiliselt – nii korraldajate kui osalejate eesmärgid said täidetud.
Reservpioneerid ehitasid silda ja parandasid teid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pioneeripataljoni reservrühmaülema nooremseersant Lauri Lutsari jaoks kestis õppekogunemine kokku neli nädalat. Mees ise kinnitab, et ükski päev polnud üleliigne.
“Tegemist oli väga palju,” ütles Lutsar ja jätkas, et tema jaoks on tänavuse reservõppekogunemise märksõnad “lõhkamised” ja “uued tuttavad”.
“Õppekogunemisel osalemise põhjus on väga lihtne - reservväelaste kohustus on oma kodumaad teenida, nüüd oskame meie seda paremini teha,” lausus Lutsar.
Reservõppekogunemise korraldaja leitnant Toomas Rebo hinnangul olid reservväelased töötahet täis.
“Meie planeeritud tegevustest jäi neile väheks – tahtsid teha rohkem, kas või uneaja arvelt,” rääkis Rebo ja ütles, et seetõttu said tehnikarühma reservväelased öösel magada vahel vaid 4-5 tundi.
Reservväelased parandasid polügoonil ligi kolm kilomeetrit teid, ehitasid silda, tõkkeid ja truubi.
Reamees Urmas Zirk saabus õppekogunemisele möödunud pühapäeval.
“Reedeni olime kasarmutes, tuletasime varem õpitut meelde. Seejärel läksime metsa sõda mängima,” kirjeldas reamees Zirk, kes oli ajateenistuses kuus aastat tagasi. “Väeosas tekkis kodune tunne, justkui jälle oleks ajateenijaks saanud,” ütles Urmas Zirk ning naeratades lisas, et peale kunagi omandatud teadmiste meeldetuletamise ning vanade kamraadidega kohtumise on ta saanud ka oma füüsilist vormi parandada.
Õppuse eesmärgiks oli meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.