Kas Lääne-Virumaal teatakse, et Eestis on üks hädaabinumber 112?

FOTO: Häirekeskus

Eestis on nüüd üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Peale ühele hädaabinumbrile üleminekut on hädaabinumbri 110 valimine kõigis maakondades vähenenud. Kuid Lääne-Virumaal on numbri 110 valimine vähenenud tagasihoidlikumalt kui paljudes teistes maakondades.

Eesti läks Euroopa 112 päeval, 11. veebruaril 2015 üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab ühelt hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid. 11. veebruaril alustas Häirekeskus ka avalikkuse teavitamist ühele hädaabinumbrile 112 üleminekust.

Häirekeskus jälgib pidevalt hädaabinumbritele helistamise statistikat. Praeguseks on numbri 110 valimine ligi poole võrra (47%) vähenenud võrreldes ühele numbrile üleminekule eelnenud ajaga. Samas on hädaabinumbri 112 valimine tõusuteel. Maakondade lõikes vaadatuna on hädaabinumbri 110 valimine vähenenud kõikides maakondades. Lääne-Virumaal on aga hädaabinumbri 110 valimine vähenenud tagasihoidlikumalt kui enamikes teistes maakondades. Kui ühele hädaabinumbrile üleminekule eelnenud kuu jooksul tehti Lääne-Virumaalt numbrile 110 keskmiselt 287 kõnet nädalas, siis ühele numbrile üleminekule järgnenud kuu jooksul helistati Lääne-Virumaalt hädaabinumbrile 110 keskmiselt 226 korral nädalas – see on nädalas keskmiselt 61 kõnet vähem, samal ajal kui paljudes maakondades vähenes nädala keskmine kõnede hulk sadades.

Üks hädaabinumber 112 muudab abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks. Meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda. Ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid või mitut abiosutajat korraga. Ühelt numbrilt 112 on Häirekeskuse töösaalides kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiirem ja täpsem. See kõik tähendab ka kiiremat abi kohalejõudmist. Ka politseid tuleb kutsuda numbrilt 112, mitte numbrilt 110. Numbrile 112 rakenduvad abi saatmist kiirendavad tehnoloogilised lahendused, mis numbrile 110 ei rakendu.

Number 110 kaob peale pikemat üleminekuaega kasutusest. Inimestele jääb pikem ja mõistlik aeg ühe numbriga 112 harjumiseks. Üleminekuperioodil suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Number 110 kaob kasutusest peale pikemat üleminekuperioodi, kui selle kasutus on jõudnud miinimumini.

KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?

Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).

Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.

Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.

Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu abi on vaja. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.

Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.

Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.

Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.

Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.

Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.

Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.

Kõik hädaabikõned salvestatakse.

Tagasi üles