Arengukava eelnõu ei vasta reaalsele olukorrale – pole arvestatud valdkonda mõjutavate teguritega nagu kliimapoliitika ja olukord energiaturul, puuduvad põlevkivisektori läbimõeldud suunamiseks vajalikud lähteandmed ning arengukavas ei tooda praktilisi lahendusi nii teadaolevate kui ka tuleviku probleemide lahendamiseks.
„Plaan jätkata hoogsalt põlevkivi kaevandamist ilma tegelikult keskkonnale, tervisele ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale tehtava kahju hindamiseta on väga lühinägelik,“ iseloomustab olemasolevat arengukava Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. Ta lisab: „Toornafta hinna kõikumine, olemasoleva põlevkivitööstuse raskused, Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikud probleemid, muutused kliimapoliitikas – kõik see mõjutab väga olulisel määral põlevkivitööstuse olukorda ja tulevikku, kuid hämmastaval kombel ei ole seda kõike uue arengukava koostamisel analüüsitud ja sellega arvestatud. Ilma tausta ja mõjude analüüsita, „kõhutunde“ pealt ei tohiks sedavõrd olulisi otsuseid teha.“
Keskkonnaorganisatsioonid rõhutavad, et tegemist on Eesti suurima keskkonnajalajäljega tööstusega, mis põhineb taastumatu tooraine kasutamisel. Selle maavara kergesti kaevandatavad varud on seejuures ammendatud ning paratamatult saab see ühel hetkel otsa. „See tähendab põlevkivitööstuse järkjärgulise kahandamise vajadust, milleks sujuv valmistumine peab algama juba täna, et vältida majanduslikke ja sotsiaalseid vapustusi ning ühiskonnale väga kallist keskkonnakahju,“ täpsustab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman.
Lisaks tekib põlevkivitööstuse tõttu meie riigis ühe elaniku kohta 40 korda rohkem ohtlikke jäätmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ka Riigikontroll on sellele probleemile tähelepanu pööranud. Näiteks on kulunud 50 miljonit eurot ainuüksi põlevkivijäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimiseks, ent majandusministeerium eraldas möödunud aastal Ida-Viru tööstusalade arendamiseks vaid 0,7 miljonit eurot.